Kuidagi on juhtunud nii, et elu on mind ja peret rohkem viinud päris mitmel korral Prahasse. Esimene kontakt selle linnaga oli ligi paarkümmend aastat tagasi, kui lapsed veel väikesed olid. Abikaasa töötas siin nimelt mõne aasta Prahas ja tänu sellele käisime ka sageli Eesti-Praha vahet. Ikka autoga, sest lennukipiletid olid sel ajal ebamõistlikult kallid, et lihtsalt lõbu pärast niisama kogu perega lennata. Omamoodi oli isegi tore see kulgemine, ainult kui seda Poolat ees ja vahel poleks olnud, kus tol ajal nappis kiirteid ja kevadisel ajal tuli lõputute asulate, kiirusepiirangute, kitsaste ja lagunenud teede ning seal kulgevate hobuvankritega hakkama saada. Nüüd on tore neid aegu meenutada ja võrrelda, kuidas nii palju selle ajaga muutunud on. Ka Praha on palju muutunud. Sinna linna tasub minna, sest vaadata on seal palju. Alates vanalinnast, loomulikult Karli sillast, võrratust arhitektuurist mis viib läbi erinevate ajastute ja linnas jalutamine on kui jalutuskäik läbi ajaloo. Leiab fragmente alates gooti stiilist või renessanssist kuni minu lemmiku art nouveau´ni välja. Ja kus iganes linnaosas sa ei jaluta, siis alati leiab ka Tšehhile ja Prahale omaseid õllekaid. Praha ja valgete linadega restoran ei sobi kuidagi kokku. See maa on läbi imbunud õllekultuurist ja sellisena tasubki teda võtta. Ka rahvuslik toidukultuur on õllekultuurile omaselt üsna rustikaalne ja saanud mõjutusi nii Saksamaalt, Austriast, Ungarist ja veel mitmest Euroopa riigist.
Kui ma üldiselt väga suur Tšehhi toitude fänn ei ole ja nende kummaline komme jahust ja/või kartulist tainaplönne (knedliky) kartuli asemel serveerida ei ole seni mulle mõistetavaks saanud, siis üht-teist põnevat ja maitsvat sealt köögist siiski leiab.
Sattudes nüüd eelmisel nädalal taas Prahasse käima, leidsin restoranide menüüst toidu nimega Nakládaný hermelín ehk marineeritud hermelin, maitsesin selle ära ja see oli igati positiivne üllatus.
Sarnase marineetud juustu leidsin ka restorani hommikusöögilaualt nii see roog mulle huvi hakkaski pakkuma. Seda, et Tšehhi poodides nende oma camembert juustu laadne hermelin juust müügil on, seda teadsin juba enne. Olin seda sageli ka Eestisse kaasa toonud. Hermelin juust on 20.sajandi keskpaigast Tšehhi juustumeistrite poolt loodud camembert juustu analoog kohaliku turu jaoks. Needsamad kohalikud arendasid aga seda juustu edasi ja proovisid seda õlis vürtside ja ürtidega marineerida. Tulemus oli selline, mis end Tšehhi rahvuskööki sisse kirjutas ja on nüüd saanud traditsiooniliseks pubitoiduks. Kusjuures igati põhjendatult, sest tšehhid ise usuvad, et kui sellist õlis marineeritud juustu süüa, siis ei jää nii lihtsalt purju. Üsna aus ülestunnistus ja tõenäoliselt teaduspõhised kinnitused puutuvad, aga tavaloogikat jälgides võib selles tõetera isegi sees olla. Lihtsalt põhjus on huvitav.
Muidu on aga marineeritud hermelini valmistamine lihtne. Juustuketas tuleks horisontaalselt pooleks lõigata. Kahe kihi vahele veidi õhukesi sibularattaid ja veidi tšillipipra viile sättida, kaks poolt omavahel taas kokku vajutada ja siis õlimarinaadi asetada. Restoranis, kus ma seda rooga sõin, oli menüüs välja toodud, et nemad marineerivad juustu 7 päeva. Retseptidest leiab viiteid alates kolmest päevast. Juurde pakutakse kohalikku leiba, mis meie mõistes on pigem ikkagi sepikulaadne, ehk siis selline pooltume-poolhele. Ja loomulikult tuleb juurde pakkuda (soovitavalt Tšehhi) õlut.
Hermelin või siis camembert või brie juustuketast võib marineerida terve kettana, aga kui sul ei ole kodus sobiva laiusega purki, siis võid juustu ka sektoriteks lõigata ja sibula lihtsalt marinaadi lisada, mitte juustuketta vahele suruda. Maitsevahe ei ole liiga suur ernevate meetodite puhul. Traditsiooniliselt sätitakse serveerides juustukettale peale veel marineeritud pikki pipraid pepperonisid (pepperoni paprika). Neid leiab täitsa hästi ka meie poodidest (minu omad olid pärit Rimist), aga võid selle asemel kasutada ka viilutatud jalapeno- või tšillipipart.
Maitseüllatus sarnaselt valmistatud juustu puhul on üsna tõenäoline ja sellisel moel marineeritud ja samas väga lihtsalt valmivat juustu võid näiteks külalistele suupistelauale sättida. Samas arvesta sellega, et valmistamise ja lauale tõstmise vahele võiks jääda minimaalselt kolm päeva. Külmas hoituna säilib see juust külmkapis paar nädalat, aga jälgi, et juust oleks üleni õliga kaetud.
Tšehhi õlimarinaadis juust ehk Nakládaný hermelín
Koostisosad
- 3 dl neutraalse maitsega õli rapsiõli vm
- 1 tl jahvatatud paprika pulbrit
- 1 tl soola
- 4-5 vürtsitera
- 5-6 musta pipra tera
- 2 loorberilehte
- 2 küüslauguküünt koorituna ja jämedalt viilutatuna
- 150 g camembert juustu
- 1 väiksem sibul õhukeste poolratastena
- Mõned tšillipipra või jalapeno viilud
- Serveerimiseks marineeritud pepperoni pipraid
Valmistamine
- Kalla purki õli ja paprikapulber. Sega läbi. Õli peaks muutuma ilusti punaseks. Lisa õli sisse sool, vürtsid, must pipar, loorberilehed ja küüslauguküüned. Sega kõik läbi.
- Lõika juust horisontaalselt kaheks õhemaks kettaks. Tõsta alumisele poolele sibularattad ja mõned viilud ka tšilli- või jalapeno pipart. Tõsta teine pool tagasi ja suru juustu pooli õrnalt omavahel kokku.
- Kalla pool maitseõlist paraja suurusega purki. Tõsta juust koos täidisega purki õli sisse ja kalla peale siis ülejäänud õli. Kontrolli, et juust oleks üleni õliga kaetud. Sulge purk kaanega ja tõsta külmkappi vähemalt kolmeks päevaks.
- Serveerides tõsta juustuketas marinaadist välja ja lisa mõned marineeritud pepperoni paprika kaunad. Paku juurde leiba.
Vasta