Möödunud nädalavahetusel ehk suve viimase kuu keskpaigas maandusime Pärnus. Kutsuvaks tulukeseks Augustiunetus ning teisalt kuklasse hingav teadmine, et augusti keskpaigas võib kuumalaine olla selle hooaja viimane (mis praegust ilmapilti vaadates nii vist läkski).
Mõtlesime, et naudime veel suve ja kodulinna. Mida me ka tegime ja oli tõesti üks nendest nädalavahetustest, mis aitavad külma ja pimedat aega üle elada!
Ma olen Pärnusse järjest rohkem ja rohkem armumas! Soojade suviste ilmadega ei ole mõnusamat kohta ilma peal, kus päevi õhtusse veeretada just nii, et puhkamise eesmärk oleks 120%-liselt täidetud. Väljud hommikul, et Jahtklubis hommikusööki süüa ja saabud tagasi ühe paiku öösel (muidu bailaks veel pikemalt, aga kärus tuduv titt sunnib siiski mõned tunnid öörahule pühendama).
Sattusime muidugi oma kodulinna ka supermõnusal nädalavahetusel.
Reedel ja laupäeval olid Rüütli tänaval ja seal ümbruses Gildi päevad.
Maailma kõige ilusam käsitöö oli korraga kokku toodud. Hullasin seal mõnuga, ostsin ülikauneid käsitööesemeid, kuhu sisse kootud, glasuuritud, vilditud, õmmeldud, näpitud, voolitud jne tegijate käte soojus on kõigis tunda. Uskumatu, kui palju imelisi ja täiesti unikaalseid armsaid asju, millel kõigil oma lugu, oli võimalik nende päevade ajal Pärnust leida.
Lisaks sellele oli kõrvaltänaval vanade raamatute müük. Väärtkirjandust sai sealt soetatud umbes 10 ühikut, alates Dostojevski “Idioodist” kuni Van Gogh’ist pajatava “Elujanuni” ja Viivi Luige “Seitsmenda rahukevadeni” välja.
Raamatuvarusid sai veel täiendatud Koidula pargis, kus Augustiunetuse raames jagati tasuta raamatuid. Ella Ilbaku “Otsekui hirv kisendab” (mida peetakse parimaks eestikeelseks elulooraamatuks), Mihkel Muti “Hiired tuules” ja kauaotsitud Panso mälestusteraamat “Portreed minus ja minu ümber” on vaid mõned näited, mida sealt oli võimalik lihtsalt niisama kotti pista! Koju jõudes oli ainuke mure see, et taaskord napib mul raamaturiiuleid….
Kogu Augustiunetuse üritus oli superlahe. Ükskõik, kuhu Pärnus ka läksid, ikka toimus midagi. Isegi seal, kus tavaliselt vaid tühi hoov seni olnud. Linn oli rahvast täis, kõik söögikohad olid tühjaks söödud, merevesi ja öö õhk oli ebanormaalselt soe, igal nurgal kohtasid tuttavaid.
Kõik oli liiga ilus ja soe meie külma kodumaa kohta.
Laupäeva õhtul kuulasime Ammende villa aias veel Saatpalu, Tafenau ja Rebase trio esinemist ja “liiga hea et olla tõsi” protestantlikust vaimust kantud tunne (“pill tuleb pika ilu peale”, “kes viimasena naerab, naerab paremini” jne – teate ju ise seda meie raskemeelset kultuuriruumi) ei tahtnud kuidagi lahkuda. Kõik see oli ikkagi tõsi! Ja terve öö oli soe! Ja see kõik toimus augustikuises Pärnus! Hiljem väike prosecco Si-Si aias ning jalutuskäik soojast suvest tiines ja rahutus linnas. Võrratu! Elu on siiski magus ja pill ei tulnud ka pika ilu peale.
Lugesin just kadunud Kalev Keskküla ja tema “Elu sumedusest” raamatus on välja toodud motiiv üheksakümnendate alguse-keskpaiga Pärnust, kus Rannahotelli aknad olid laudadega kinni löödud ning mitte keegi ei tahtnud kunagisse kuulsasse suvituslinna tulla. Mäletan minagi seda aega, kus mu kodulinn oli hüljatud, räämas, õnnetu, depressiivne Eesti väikelinn ja randa minnes ootas sind inimtühi koristamata liivaväli katkiste õllepudelite ja ringitaaruvate parmudega. Venelased ja juudid EV ajal enam ei tulnud, eestlased ja soomlased, rääkimata muudest rahvustest Euroopa poolt, veel ei tulnud.
Mul on siiralt hea meel, et nendest aegadest saab nüüd rääkida minevikuvormis.
Meeleolupildike suvisest Pärnust ja piigadest pargipingil
Koostaksin veel omapoolse listi kohtadest Pärnus, mida sinnakanti sattuja peaks kindlasti külastama. Samas on tegemist puhtalt personaalsete eelistustega, seega suhtuge sellesse just täpselt nii pingevabalt, nagu mina need siia oma emotsioone arvesse võttes kirja panen.
1. Maarja Magdaleena Gild. Hästi armas väike majake, mis seestpoolt suurem kui väljast paistab. Natuke peatänavatest eemal, seega otsi kindlasti üles! Seal on niiii palju põnevat ja ilusat Eesti käsitööd. Ja kindlasti tasub osta suveniiriks kaasa Eddi potitehasest mõni armas tass või vaas. Valikus on lisaks sinisele nüüd ka kuldse lisatooniga punast keraamikat ja see on imeline!
Ülemine pilt on võetud Maarja Magdaleena Gildi kodulehelt
Minu köögis on punased nõud juba oma auväärse koha leidnud.
2. Külasta vana head Jahtklubi. Telli sealt piprahärg
Pilt on tehtud öösel ja telefoniga, vabandused pildi kvaliteedi osas. Taldrikul on muide 1/2 portsu.
See on üks uskumatult hästi maitsev klassikaline Jahtklubi roog (kes iganes oskaks viiteid anda, kuidas toorsoolatud veisefileest midagi nii maitsvat teha, carpaccio see igatahes ei ole, pigem veise välisfileest tehtud hõrgutis) ja naudi mõnusat meeleolu, suminat, jõe loksumist mõne meetri kaugusel.
Muide, Jahtklubis avastasin ühe mõjuvama šokireklaami. Väga mõtlemapanev ja väga tõene. Eriti sel suvel.
Õhtul hämaras Jahtklubisse minnes ei olnud mina ainuke, kes imestas, et nii palju inimesi on ratastoolides!
3. Uju meres. Erinevalt põhjarannikust soojeneb Pärnu lahesopi merevesi juba mõne sooja päevaga ja mäletan täiesti neid aegu, kui merevee soojus on küündinud isegi 30 kraadini. Sellesuvine 24-26 kraadi oli ka väga mõnus ujumiseks.
4. Külasta Supelsakste kohvikut ja vali sealt koogiletist kõige suurem-paksem-ahvatlevam-patusem koogitükk. Kindlasti uudista ka sisekujundust, kui satud väliterrassil istuma.
Väga mõnusa auraga koht.
Kuigi, tuleb tunnistada, viimasel käigul olime sunnitud salatitaldriku kööki tagasi saatma, sest salat taldrikul oli täiesti pruuniks tõmbunud. Hoolitsev ettekandja veel muretses, et kas maitses teistmoodi. Mille peale ma omakorda pidin tunnistama, et ma tavaliselt mädanenud salati (tegemist oli muide mitte kodumaise jääsalatiga Caesari salatis) maitseomaduste uurimisega liialt süvenenult ei tegele. Loodan, et see väike vahejuhtum oli tingitud sellest, et tegemist oli pühapäevase päevaga peale väga rahvarohket nädalavahetust ja ju neil oli toorainega probleeme. Äkki on järgmisel aastal juba kodusest aiast värske salat igal hetkel käepärast. Esimene hooaeg ongi õppimiseks ja seni oleme nende pakutuga rahul olnud. Pärnu vajas sellise laheda hõnguga kohvikut ja ka järgmisel korral läheme sinna tagasi.
5. Käi ära Chaplini keskuses Soosaare “Mees ja Naine” näitusel. Sellest võiks kujundada endale traditsiooni, sest näitus on igal aastal tasemel olnud ja igal aastal antakse kaasa ka näituse plakat, millega võid siis oma toa seinu kaunistada ja väikese kollektsiooni plakatitest tekitada 🙂
6. Jaluta muulil ja muuli lõpus tuleb midagi romantilist ette võtta.
Kel veel olulised ettepanekud tegemata, siis pistke karp sõrmes kantava esemega taskusse ja jalutage ühel soojal suveööl käsikäes muuli lõppu (see soovitus puudutab eelkõige meessoost inimesi). Jaatavad ohked ja imetlev-vaimustunud pilk on garanteeritud. NB! Veendu enne, et keegi ülejärgmisel kivil sama asja ei aja. Sel juhul tasub veidi oodata ja siis muuli lõpp enda ürituseks hõivata.
7. Külasta kohvikute tänavat, kus puntras koos uus mahekohvik Mahedik (kus saab maitsta Ragne vaimustavaid kooke), juba mõnda aega tegustev imearmas šokolaadi- ja veinikohvik Piccadilly ja samuti täitsa mõnus Frens.
Pildil on vihma eest peitu pugenud noored jalgratturid Mahediku kohviku uksel.
Ühtlasi võib pöörata pilgu Mahediku vastas ja Frensi kõrval asuvale suurele hallile väärikale vanale majale Kuninga tänav 28 – see on minu lapsepõlvekodu. Viisitamme linnavalituse üks šedöövreid on leping, mis annab selle vanalinna pärliks oleva ja ca 350 m2 äripinda sisaldava magusas kohas asuva maja aastani 2014 rendile firmale, kes maksab linnale rendilepingut 15 000 krooni kuus (koos edasirentimisõigusega ning ilma oluliste kohustusteta midagi selle maja heaks teha) ning kelle äriidee on seisnenud sellesse muinsuskaitse all olevasse majja ööklubi Nastja paigutamisega! Siinkohal on mul tegelikult valus. Selle majaga on mul seotud nii palju armsaid mälestusi ja kindlasti ei ole väärika ajalooga ja kauni arhitektuuriga maja ära teeninud sellist kohtlemist.
8. Käi ära Pärnu turul. Väike aga armas. Kodune ja eestikeelne. Suvehommikute kindel kaaslane, vaatamata sellele, et sel suvel oli maasikate hind Pärnu turul oluliselt kõrgem, kui Tallinnas.
9. Riietu valgesse ja istu ühel päikeselisel pärastlõunal Rannahotelli välisterrassil. Telli menüüst midagi, mis tehtud eelmise vabariigi aegse retsepti järgi. Proovi kujutleda ennast vanavananemate aegsesse Pärnusse, kus neiud valges vaimustusid Valgrest ning kus kogu tulevik tundus sama valge ja soe, nagu suvine Pärnu.
10. Osta tagasisõiduks kilekotiga autosse kaasa pontšikuid Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal (sellesama Piccadilly kohviku kõrval) olevast pontšikubaarist. Aastad mööduvad, kuid see baar on täpselt sama ehe (ja sama lõhnaga) kui näiteks olümpiaregati aastal. Pontšikud osta siis, kui värske vaagen tagaruumist tuuakse ja need tulikuumad-tuhksuhkrused veel on.
Ja kui tahad tunda ennast osana massist, siis külasta Steffani pizzabaari. Tundub, et kõik käivad seal, järjekord on kogu aeg ukse-aia taga, hinnad on sõbralikud, toidud on toitvad. Teenindus on nii kiire, kui ta sellise inimmassi puhul üldse olla saab. Minu komplimendid neile, kes selle kontseptsiooni taga on olnud. Toimib ja juba aastaid! Pärnu traagika on sageli selles, et järgmist suve paljud ettevõtted ei näe. Steffani on suutnud tõestada vastupidist.
Aga kui valida, siis ise lähen mujale.
Kuhugi sinna, mida eelnevalt 10 soovituse alla reastasin 🙂
Vasta