Ma ei ole (vähemalt enda meelest) liiga pealetükkival määral lasknud asjade maailmal oma muud väärtusmaailma segama hakata. Ainsa erandi on teinud siin raamatud. Või siis on raamatud lihtsalt liiga olulisel kohal minu väärtusmaailmas 🙂
Ma võin aeg-ajalt täiesti endast välja minna mõne hea raamatu pärast. Või ka sellepärast, et tahan mõnd raamatut niiiii väga saada. Eraldi nurgakese minu südames on reserveerinud kokaraamatud.
Kui palju emotsioone on võimalik nendest leida! Vahel, kui reisitusk jälle peale tuleb, lehitsen mõnd reisilt kaasa toodud armsat sõpra, vaatan pilte, ammutan ideid, lasen oma maitsemeeli ärritada ja, uskuge või mitte, pärast on palju parem tuju. Ning tihti ka lahe idee järgmiseks toidukorraks olemas.
Ja nii ongi saanud tavapäraseks vaatepilt, kus tassin reisilt tulles kaasa mõned korralikud telliskivi raskusega klotsid, mida kohvrist välja pakkides hellalt silitan ning siis proovime koos leida raamaturiiulil väärilise seltskonna minu uuele sõbrale.
Või siis ootan mõnd uut sõpra samasuguse ärevusega, nagu laps jõuluvana. Seda siis, kui olen leidnud kas amazonist või e-bay’st mõne vahva raamatu ning meie kohtumise vahele mahuvad seiklused postiinstitutsioonidega. Vahel painajalikult aeganõudvad. Seda suurem on rõõm postimajast koju tassida pruunikasse lainepappi pakitud uus sõber (tavaliselt kisun ta juba autos pakendist välja, et kiire ja kirglik pilk uue sõbra sisemusse heita).
Nad on kõik mulle armsad! Igaüks omal moel.
Vasta