Nonii, on aeg ka oma blogisse see salat lisada, kuna kasvuhoones on rooma salat parajalt suureks kasvanud. Seni meenutasin härdusega Itaalia reisi ja seda, kuidas rooma salat oli maailma kõige kättesaadavam salat ja kilohind oli täpselt 1 EUR.
Postituse nimetuses figureeriv lisand “minu” peaks viitama sellele, et see on olnud moodus, kuidas mina seda paljude lemmikut ja väärikat klassikut, mis pärit aastast 1903 või 1924 valmistan (kõik ju teavad seda lugu, kuidas restoranis said kõik toidud otsa ja siis kombineeriti alles jäänud toiduainetest salat, mis maitsest täpselt nii hästi, nagu maitseb Caesar). Kel huvi salati sünniloo vastu, siis infot leiab SIIT
Klassikute teemalised postitused tekitavad blogides kõige elavama keskustelu ning alati leidub arvamusi ja vastuarvamusi, kuidas on õige ja algupärane ning kuidas kohe kindlasti ei tohiks teha.
Mina ei pretendeeri absoluutsele tõele ega väida midagi – pigem toon välja mooduse, kuidas olen ise harjunud seda tegema. Ja kuulun ka nende ridadesse, kellele tulevad silma solvumispisarad, kui Caesari salati pähe tuuakse lauda jääkapsa, eesti juustu ja hamburgerikastmega salat (kirjeldus pärineb eelmise aasta suvest ühest Pärnu söögikohast)
Siintoodud Caesari kastme retsepti päritolu ei oska hetkel viidata – see on mul kusagilt inglisekeelselt lehelt kopeeritud ning wordi formaadina salvestatud-prinditud. Nimi on classic caesar salat.
Kohustuslikest komponentidest mõned on siin toodud (ja vabandan juba ette, et mugavuse mõttes on mul kapis valmis anšoovisepasta, mida salatikastmesse anšoovisefilee asemel lisan).
Talvisel ajal olen teinud vahel mööndusi salati osas ning rooma salatile lisaks ka jääsalatit juurde lisanud. Kui aga vähegi korralikku rooma salatit on võimalik kätte saada, siis eelistan kindlalt seda. Eriti meeldivad mulle rooma salati südamikuks olevad väikesed krõmpsud neoonrohelised lehed.
Salatipõhja jaoks läheb vaja:
rooma salatit
parmesani juustu
krutoone (itaalia või prantsuse tüüpi leivast rebitud saiatükid, mida on oliiviõliga ahjus röstitud, mina lisan ka õlile küüslauku)
Salatikaste
1 muna*
2 või rohkem peenestatud küüslauguküünt
anšoovisefileed või -pastat (1-2 fileed, pastat 5-10 cm)
2 spl sidrunimahla
1 tl Worcestershire kastet
6 spl oliiviõli
2 või rohkem spl riivitud parmesani
Salatikastme valmistamiseks segan esmalt anšoovisepasta (filee puhul tuleks see peenestada) ja purustatud küüslaugu. Segan läbi, lisan sidrunimahla ja Worcestershire’i kastme ning muna*. Siis tuleks segada hoolikalt ca 1 minutit – väidetavalt aitab see sidrunil muna “küpsetada”. Seejärel lisan pidevalt segades oliiviõli. Ja viimistlen salatikastme riivitud parmesaniga.
Salati kokkusegamiseks rebin rooma salatist parajad tükid kaussi (kui on noor salat, siis võib kasutada ka terveid lehti) ja sega umbes poolega salatikastmest. Lisan krutoonid ja lisan ülejäänud kastme. Jagan salati taldrikutese, puistan peale riivitud parmesani ja värskelt jahvatatud pipart.
Vahel ka kana või grillitud hiidkrevette või õrnsoola lõhet või pardifileed.
* muna puhul võib kasutada kahte võimalust – kas panna salatisse ainult munakollane või siis panna muna 1 minutiks keevasse vette ja lisada terve muna. Kes pelgab toorest muna, võib asendada selle 1 spl majoneesiga.
P.S. Ja pean pattu tunnistama, et vahel ostan Stockmannist salatiletist lahtiselt müüdavat Caesari kastet ning teen sellega igasuguseid salateid, mille koostisosad erinevad märkimisväärselt autentsest Caesarist. Seal müüdav kaste on küll hoopis teise konsistentsiga, kuid mõnusalt paks, kreemine ja selgelt tuntavate parmesani tükkidega. Minu laiskade päevade salatikaste siis 😉
Vasta