Sangrial on suve nägu. Kui muidu võib kuumal suvel – nagu sel aastal meile õnnistuseks saadetud on – punane vein kapis novembrikuud oodata, siis ainukese erandi teeb siin Sangria, mis on küll igati punane vein, kuid sobib jahutuseks imehästi.
Sangriaga tuleb mulle alati meelde minu üks esimesi veinikogemusi (kogemustega “veinitundjad” nagu me kõik aastal ca 1993 võisime olla), kui baaris ühe Tallinnast pärit sõbra (ikkagi pealinna inimene ja mina olin siis Pärnu provintsiplika) soovituse peale baarileti taga valikuid tehes tellisin endale Sangria, sest see pidi olema hea vein.
Oligi. Magus ja puha. Kallati papist purepakist ja toatemperatuuril. Tõenäoliselt mõtlesin sisimas tol hetkel, et: “Ah siis selline ongi hea vein” :)))
Lühidalt, vahepeal on õnneks veidi aega mööda läinud, olen veidi häid ja veel paremaid jooke maitsta saanud ja oma mälestuse Sangriast olen ka veidi ajakohasemaks tuuninud.
Sangria valmistatakse reeglina punasest veinist, kuid on olemas ka valge veini Sangriaid. Kui muidu on punase veini tarbimiseks sobilik temperatuur selline veidi alla toatemperatuuri ehk 16-18 C, siis Sangriat juuakse otse külmkapikülmana või siis ka jääga kui pole olnud võimalust jooki enne korralikult maha jahutada.
Eelistada võiks Hispaania päritolu tugevamaitselisest marjast valmistatud noort veini (nt Hispaania peamisest viinamarjast ehk Tempranillost). Liiga väärikaid, kalleid ja vanu veine ei soovita Sangria tegemise jaoks raisata, need jäägu ootama novembrikuud ja õilmitsegu uhkes üksinduses kaminasimsile asetatud klaasis ilma apelsinitükkideta ning aidaku meil kaamost üle elada.
Sangria valmistuskäik on aga selline:
Eelmisel päeval kalla suuremasse nõusse vajalik kogus veini ning pressi sinna sisse ühe terve sidruni ja apelsini mahl. Võid lisada ka laimimahla. Kogus arvestuslikult nii, et 2 pudeli punase veini peale 1 suur apelsin ja 1 suurem sidrun. Sama kogus tsitruselisi jäta ootama järgmist päeva, et need lõikudena veinile lisada.
Lisada võib veel meelepäraseid puuvilju ja/või marju – minul tulid hooaega arvestades lisaks virsikutükid ja vaarikad. Magustada võib kas suhkrusiirupiga – siin tuleb ise proovida, kui magusat lõpptulemust soovid – või siis ka magusama alkohoolse joogiga. Minul läks Sangriasse 1 väike pudel dessertveini, mis parasjagu magusa tasakaalu paika ajas. Jäta külmkappi marineeruma, et tsitruseliste mahla ja veini maitsed mõnusalt seguneksid.
Järgmisel päeva hommikul lõika õhukesteks viiludeks 1 apelsin, 1 sidrun (võid ka laimi lisada) ja pane Sangria sisse. Lase õhtuni seista. Eelmisel päeval lisatud tsitruseliste lõigud muudavad veini liiga mõrkjaks ja paljudele see mõrjkas maitse ei meeldi, seepärast olen hakanud samal päeval apelsine-sidruneid lisama.
Enne lauale andmist võid lisada veel veidi mulliga vett, see annab Sangriale kergelt mullilise oleku (1 liitri Sangria peale ca 200 ml mullivett).
Kui tahad Sangria samal päeval kiirelt valmis teha, siis lisa kõik koostisained korraga veini sisse ning serveeri Sangriat ohtra jääga ning mullivesi jäta ära. Kiirmeetod on ka täitsa joodav, aga eelmisel päeval “tõmbama” pandud Sangria on kindlasti maitsvam.
Ja tuleb järeldada, et tegelikult ongi Sangria üks väga mõnus suvine jook!
Vasta