Selle lihtsa ja muus maailmas väga levinud magustoidu nime jätsin tõlkimata mitte peenutsemisest, vaid teatavast nõutusest. Kui Crème brûlée on meil kokkuleppeliselt brüleekreem, siis kas Crème caramel peaks olema karamellkreem? Samas on karamellkreemi nimetuse all liikumas nii tärklisega karamellkisselli variante kui ka igasuguseid muid kreeme, seega las jääda siis originaalnimetus, et pilti mitte liiga segaseks ajada. Päritolu üle, nagu arvata võib, vaieldakse ning enda algupäraks tahaksid seda lugeda nii prantslased, hispaanlased kui ka teab-kes-veel-rahvused, kes selle magusroa on oma kööki juba igiammu adapteerinud.
Kahte klassikut – Crème brûlée’d ja Crème caramel’i –eristab esmalt see, et karamelline kõrvetatud suhkrukiht on esimesel krõbe ja pinnal ning teisel vedel ja põhjas. Lisaks sellele on créme caramel tavaliselt ka lahjem ja valmistatud kas siis ainult piimast või on veidike juurde lisatud ka rasvasemat koort. Ja munadest kasutatakse créme carameli puhul ära terve muna, kui tema väärikamal õel läheb kreemi sisse vaid munakollane. Aga nagu arvata võib, on klassikutest ka lugematul hulgal erinevaid modifikatsioone levimas, nii et ükski tõde pole lõplik. Tegevuskäik on muidu suhteliselt sarnane ehk esmalt algab tegu potis ja jätkub siis vesivannis ahjus.
Magusroa valmistamise jaoks läheb vaja:
200 gr + 4-6 spl suhkrut (see teine osa suhkrut tuleks parajaks timmida igaühe magusalembuse põhjal. Algselt oli retseptis lausa 150 gr, aga minu jaoks jääb selline kogus talumatult läägeks)
1 liiter piima
6 suuremat muna
Vaniljekauna või vaniljekauna pastat (Piprapoe kraam)
 |
| Mõnusad vaniljeseemned teevad selle lihtsate komponentidega magusroa parajalt luksuslikuks |
Esmalt valmista karamell. Aseta paksupõhjalisse kastrulisse 200 gr suhkrut ja mõned tilgad vett. Kuumuta seni, kuni suhkur hakkab sulama ja tumedamaks värvuma. Keera tuli väiksemaks ja sega või kalluta potti, et tekkiv karamell ühtlaselt jaotuks. Ole ettevaatlik, et suhkrut mitte üle kõrvetada. Karamell on valmis siis, kui värvus on kaunilt kuldpruun ning suhkrukristallid on kõik sulanud. Kalla karamell kuumalt kas koogivormi (24 cm) või kaussi või portsjonvormidesse. Jälgi, et karamell ühtlaselt põhjale jaotuks.
Kuumuta kastrulis piim kuni keemiseni ja tõsta tulelt. Klopi munad kausis lahti ja lisa mõned supilusikatäied suhkrut ning vanilje. Võid kasutada nii ühest vaniljekaunast kraabitud seemneid, kuid lihtsama vaevaga saab läbi ajada kasutades Piprapoest pärit vaniljekauna pastat, mis tehtud Madagaskari Bourbon vaniljest. Üks supilusikatäis seda pastat vastab 1 vaniljekaunale ja manustada on seda täpselt nii lihtne, et tõstad purgist ühe lusikatäie magusroa sisse. Lisa muna-suhkru-vaniljesegule üks suurem lusikatäis kuuma piima, sega ja lisa siis ettevaatlikult ning pidevalt segadest kogu ülejäänud piim.
Kalla kreem läbi sõela ja siis karamellise kihi peale. Aseta koogivorm, kauss või portsjonvormid suuremasse nõusse, mis on kuuma veega täidetud (veetase peaks ulatuma umbes poole vormini) ning tõsta vorm(id) 160 kraadi juurde ca 60 minutiks. Ahjus peaks kreem tarretuma ning kergelt pruunikas jume pealiskihil on ka lubatud. Võta ahjust välja, lase veidi jahtuda, kata toidukilega ja jäta paariks tunniks tahenema.
Serveerimiseks tõmba noaga kreem vormi seinte küljest lahti ning kummuta taldrikule või vaagnale.
Retsept on väikeste muudatustega pärit Tessa Kirose “Murakarabadest oliivisaludeni ” raamatust.
Vasta