Tasustamata kaubanduslikke teadaandeid. Uusi leide meie poodidest

Esileht / Määramata / Tasustamata kaubanduslikke teadaandeid. Uusi leide meie poodidest

Kuulun kindlasti nende inimeste hulka, kelle nina on piltlikult pikem kui teistel. Mõtlen selle all seda, et kui midagi huvitavat ja teistmoodi silma alla satub, siis tahan alati oma nina ka juurde pista ja asjast aimu saada. Alati tassin koju kõik erinevad uudistooted, mis toidupoes leian. Ütleme nii, et paljud rändavad tihti ka kas ümbertöötlusesse, koerale või hoopis prügikasti, aga samas on see ainuke võimalus ka uusi häid tooteid välja selekteerida.
Viimasel ajal on mulle mitu mõnusat uut toodet näppu jäänud. Jagaksin meeleldi oma leide ka blogi vahendusel. Ja olgu kohe öeldud, et nende leidude üle on eriti hea meel minu lastel. Isegi pildistamise ajal pidin lapsi eemale ajama, et nad pildistavatesse pakenditesse oma näppe sisse ei topiks.

Aga asjast lähemalt. Kodus elades ei eksi ma naljalt poes sellesse vahesse, kus krõpsusid müüakse. Ei näe vajadust ja tolereeri ka seda, kui laste pidudel XL suurusega krõpsupakke lahti rebitakse. Samas olen reisidel avastanud hästi mõnusaid erinevaid krõpsukategooriasse paigutuvaid tooteid, mis lähemal uurimisel ka oma koostiselt väga normaalsed on. Viimati Indoneesias käies nautisin väga õhulisi krevetikrõpse, mis oli näiteks gado-gado ehk maapähklitest valmistatud vürtsika kastme üks komponente. Gado-gadot serveeritakse koos aurutatud köögiviljade, muna ja ka krevetikrõpsudega. Sellised krevetikrõpsud, mis on siin pildil keskel ja pärit M&S poest, on valmistatudki Indoneesia krevettidest, päevalilleõlist, tapiokajahust, soolast ja suhkrust. Ei ühtegi koostisosa, mille üle nuriseda.
Indias reisides oli mu lemmikuks erinevad poppadumid. Poppadum on siis kikerhernejahust valmistud India leivaline, mida serveeritakse karride juurde. Kikerhernejahust krõbinatel on esmalt hästi mõnus maitse, teisalt on neid mõnus vahel ka suupistetena serveerida sinna peale mingit mõnusat lisandit sättides. Koostis jällegi väga normaalne: kikerhernejahu, päevalilleõli, sool, kergitusaine ja riisijahu.
Veel üks tõeline lemmik on rohelise karri maitselised krõbuskid, mis valmistatud tapioka- ja maniokijahust (mõlemad on Aasias levinud juurikalised ja täiesti loodusliku taustaga)  ja maitsestatud koriandri ning hulga mõnusate maitseainetega. Imemaitsvad ja sümpaatselt vürtsikad. Kogu pildil olev kolmik pärineb siis M&S poe riiulitelt.

Siin ülaloleval pildil on samuti minu reisidel avastatud lemmikud, mida olen iga kord ka kotis kaasa tassinud. Hästi tore oli neid nüüd ka meie kaubandusest leida. Keskel on taaskord krevetikrõbuskid, kuid see pakend on seekord pärit Stockmannist. Tegelikult on kogu trio Stockmanni riiulitelt leitud. Krevetikrõbuskite koostis üldjoontes sama normaalne, nagu ka M&S toote puhul.
Paremal olevad merevetika krõpsud on Aasias üsna levinud ja mulle hirmasti meeldib neid seal reisil käies krõbistada. Ka neid olen ma reisidelt kaasa tassinud ning siis “maiustamisega” vahel seepärast venitanud, et mõnusat suupistet pikemaks ajaks jätkuks. Kes teab, millal jälle saab. Nüüd üks mure vähem ja nagu pakendilt lugeda võib, toob neid maale MoMo pood nagu ka eelnevalt mainitud krevetikrõpse. Tegemist on sarnase tootega, mida me sushi valmistamisel kasutame, aga neid merevetikaid on röstitud ning maitsestatud. Siin on üks minu lemmikuid ehk tšillise maitsega merevetikad, aga samas sarjas leiab ka leebema maitsega tooteid.
Vasakul lillas pakendis on aga Vietnamis reisides avastatud kuivatatud puuviljad, mille puhul juba reisil olles arutasime, et tegemist on korralikku ekspordipotentsiaal omava tootega.

Need kuivatatud puuviljad on klass omaette. Õigemini mitte ainult puuviljad, vaid valikust leiab ka maguskartulit, tarot (samuti üks Aasias üsna levinud juurikas) ja muid troopilisi vilju. Minu üks lemmikuid on jackfruit, aga jään veidi hätta, kui pean sellele eestikeelse vaste leida. Pakendile on kirjutatud jaka, aga selles osas jään veidi eriarvamusele. Jackfruit on hästi mõnus vili ja seda nii värskelt kui ka kuivatatult. Oleme taaskord reisides seda nautinud ja koju kaasa kahmanud.
Kui pakenditelt vaadata, siis on tegemist vaakumkuivatatud viljadega ning koostiainete loetelu on lühike – viljad, mõni protsent õli ja näiteks 2% suhkut puuviljamiksis või siis 0,1% soola maguskartuli puhul. Ülinormaalne! Ja väga maitsev! Proovige kindlasti järgi. Pettuma ei pea.
Avastused aga jätkuvad.

Juustukuningate poes sattusin mõni nädal tagasi tavapärasele juusturetkele minnes värsketele uudistoodetele peale. Koju said need kohe toodud ja uued lemmikud avastatud. Pildil nähaolev retropurgis õunaželee koosneb kahest komponendist ehk õunast ja suhkrust ning on väidetavalt Hollandis ülipopulaarne. Hästi põnev ja väga mõnus želee, mis sobib loomulikult juustuga, aga ka röstsaiale, pannkoogile või kuhu iganes sobitada.
Samamoodi oli mõnusaks leiuks bruschetta valmistamiseks sobilik kuivatatud tomatite ja ürtide segu. Kasutusjuhend näeb ette, et kuivatatud segu tuleb õli ja veega segada ning siis saiale sättida. Maitsesime poes degusteerimiseks olnud variandi järgi ja oli tõesti maitsev. Selle toote puhul tundub, et kasutusvõimalus leiaks ka mujal – tegemist on kuivatatud tomati, küüslaugu ja ürtidega ja selline maitsekombinatsioon lööb nii mõnedki toidud särama. Kolmas osaleja on ürdisegu, mis peaks sobima ürdivõi tegemiseks. Ei saa salata, ka see segu on maitsev ja mu vanem poeg lausa nõudis peale degusteerimist selle ürdisegu ostmist. Mul endal tõmbas kulmu veidi kortsu segus sisalduv maitsetugevdaja ja hetkel, kui vähegi valida antakse, eelistan ma igal kümnel juhul siiski värsket kevadist karulauku.
Olles oma avastusretke tulemuslikkusest ise ka õhinas, avastasin ka kommide sektsioonist esmapilgul toreda toote – tikrid tumedas šokolaadis. Milline tore alternatiiv kommidele!

Mnjah, tore siiski vaid esmapilgul. Kui idee tundub hästi sümpaatne, siis piisab pilgust pakendi tagaküljele ja koostisosadele, kui maiuse järgi sirutunud käsi poolel teel seisma jääb. Erinevate koostisainete loetelu meenutab vägisi meie kondiitrilettide “staare”, kus võid hetkega teadlikuks saada keemiatööstuse ja toiduainetööstuse sümbioosist. Ainuke mõte, mis mind tabas, oli see, et kuidas on võimalik ühte väiksesse maiusesse nii palju keemiat sisse toppida. Glükoosi-fruktoosisiirup oli üks süütumaid tegijaid kogu loetelus. Igaüks on küll oma valikutes vaba, aga mina jätaks selle toote poodi. Kahjuks! Sest idee iseenesest on ju hea.

Järgmiste avastusretkedeni ja kui teil on mingeid toredaid avastusi, mida võiks jagada, võite siinsamas kommentaarides oma soovitused-avastused kirja panna.

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.