Nii nagu SIIN postituses pikemalt kirjutasin, on kevadisel ajal end mitmed restoranid nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus roosasse rüütanud ning pakuvad komplektina klaasikest rosé šampanjat koos sinna juurde sobitatud eelroaga sõbraliku hinnaga. Püünele astuvad selle ettevõtmise käigus kolm väärikat tegijat ehk siis MOËT & CHANDON Brut Imperial Rosé, VEUVE CLICQUOT Brut Rosé ja RUINART Rosé. Millist šampanjat mingi restoran serveerib ja mida sinna juurde pakub – see ülesanne jäi juba iga restorani enda otsustada. Seekord käisin ja vaatasin üle Pärnus asuva Lime Lounge´i ning Tallinnas asuvad Hermitage hotelli restorani ja Clazzi.
Lime Lounge
Pärnu on üks armas koht. Esmalt loomulikult seetõttu, et tegemist on minu kodulinnaga. Samas armastaksin seda väikest armast mereäärset linnakest tõenäoliselt ka siis, kui poleks seal üles kasvanud. Hästi vahva on see, et Pärnu on väga erinev erinevatel aegadel. Üks nägu on suvisel kuumal päeval ja hoopis teine näiteks märtsikuisel unisel pühapäeval, mil mina Lime Lounge´i külastasin. Tänavad on tühjad, vaid mõni üksiks lonkiv turist on end keskpäevasele jalutuskäigule sättinud. Kui suvises Pärnus on söögikoha leidmine ellujäämiskursuse vääriline ettevõtmine, mis nõuab nii kannatust kui ka aega, siis varakevadel võib restoranide ustel kohata külaliste ootel kõõluvaid teenindajaid ja köögipersonali. Tõenäoliselt on Pärnu restoranide jaoks ellujäämise mõõdupuuks talvise hooaja üleelamine. Lime Lounge on üks neist toidukohtadest, millel käsil juba üsna mitmes hooaeg ja viimased hooajad on olnud nii edukad, et ühena vähestest Pärnu toidukohtadest on Lime Lounge olnud ka Eesti 50 parima restorani nimekirjas. Lime Lounge asub Koidula pargi kõrval, Victoria hotelli ees oleva ristmikult veidi Rüütli tänava suunas minnes. Omal ajal asus sealsamas minu kodupood, kus lapsena sai sageli järjekordades seistud. Nii et igati nostalgiline koht.
Lime Lounge on varakevadisele Pärnule omaselt mõnusalt rahulik. Peale minu on veel paar inimest, kes ilmselgelt kusagile ei kiirusta ja on tulnud lihtsalt pühapäeva nautima. Teenindus on meeldiv ja täpselt parajalt doseeritud ehk sisi kõike, mida vaja, pannakse tähele ilma liigselt pealetükkivaks muutumata.
Rosé šampanjade valikust on Lime Lounge otsustanud pakkuda Veuve Clicqout, mis ei ole tegelikult väga üllatav, kuna isegi restorani seintele on jäädvustatud sama šampanja tunnusvärvid ja -kirjad. Rosé kõrvale pakutakse krõbedal soojal rosmariinisaial kaht suupistet, millele sätitud hirvecarpaccio seenekreemi ja sinepiseemnetega.
Suupisted igati maitsvad ja maitsetelt sobivad kokku pakutud šampanjaga. Tegemist on siiski tõelise miniatuurse suupistega, mis kõhutäitena pigem järgneva söömaaja ergutuseks ja isutekitajaks sobivad. Meeldib, et sai on hästi krõbe ja soe, mis selle üsna lakoonilise suupiste igati nauditavaks muudab. Nagu rosé šampanjale kombeks, ei jää ta hätta ühegi suupiste komponendiga, vaid ühendab kõik kokku ilusaks tervikuks.
Kokkuvõtteks soovitan kõigil, kes seni vaid kesksuvises ülerahvastatud Pärnus on käinud, mõnikord täiesti sihipäraselt võtta plaani ka hooajaväline Pärnu. Uusi vahvaid kohti, väikelinna armast unisust ning tühja rannariba saab nautida aastaringselt. Suvel ehk siis juba mõne kuu pärast saame jälle Pärnus külg-külje kõrval rannal lebada ja hiljem samamoodi tihkelt koos restoranide uksel trügida. Praegu on Pärnus ruumi lahedalt ning Lime Lounge pakub jätkuvalt kindlat kvaliteeti.
Hermitage
Tallinna Vanalinnas Rataskaevu tänaval asuvas Hermitage hotelli restorani polnudki uuemal ajal sattunud. Viimati sai käidud seal siis, kui seal veel Nevskij restoran tegutses. Seega oli endalgi põnev.
Tumedates toonides ja ajaloolist ning mõõduka kiiksuga kaasaega ühendav lounge´lik ruum sobib hästi pühapäevaseks rahulikuks olesklemiseks. Vastutulelik teenindaja aitab kohe ka paraja suurusega laua meie jaoks valmis sättida, mööbeldades igati armsa asjalikkusega. Restoran on otsutsanud rosé šampanjadest eelistada Moët & Chandon Rosé Impériali ning selle juurde pakutaks Boeuf a´la tartari ehk maakeelk böffi.
 |
| Leivavalikus on kaks erinevat kohapeal küpsetatud leiva-saialist koos kolme erineva võiga |
Pakkumise hind on 25 eurot ehk siis sisaldab see komplekt rosé šampanjat ja bouef´i.
Lihaks on selle roa puhul hirvefilee, mis on käsitsi hakitud nagu ühele korralikule bouef´ile kohale. Seda on ka tunda nii maitses ja tekstuuris, mille üle ei saaks ka parima tahtmise korral viriseda. Puhta maitsega kvaliteetne ja värske liha – see ei nõuagi palju rohkemat. Õnneks on kokk puhta liha maitset piisavalt austanud ja kõk lisandid – krõbedad kapparid, anšoovis, vutimuna, marineeritud sibul ja vürtsikas kaste – on serveeritud eraldi. Nii saab igaüks endale liharoa sobivaks maitsestada ja soovi korral puhast ja maitsestamata liha nautida. Väga maitsev ja igati meeldejääb bouef. Kui veidi joriseda, siis ehk selle üle, et toidu juurde serveeritud šampanja kallati flute klaasi, mis on natuke nagu eilne päev ja pigem vastuvõttudele sobiv klaas. Antud suurepärase serveeringu ja ka väga ilusa maitsekoosluse puhul oleks võinud šampanja olla ka elegantsemas klaasis. Lisaks sellele oli pudel vist juba mõnda aega avatud olnud, nii et šampanjale iseloomulik ilus jätkuvalt jooksev mull oli üsna hõredaks jäänud.
Ei suutnud kiusatusele vastu pidada ja tellisime, kord juba Vene kööki viljelevas restoranis olles, lauale ka kohapeal valmistatud pelmeenid.
Pikka juttu ei heieta. Pelmeenid olid ausad ja kõige paremas mõttes klassikalised kodused.
Clazz
Viimasena sai läbi astutud linna südames asuvast Clazz klubist, mis tegelikult nagu ei olegi restoran, vaid pigem toitu ja jooki serveeriv jazzklubi. Klubilikus võtmes toimib Clazz väga suurepäraselt ja olen seal minagi nii mitmedki õdusad ja heast muusikast tulvil õhtud veetnud. Toidukohana Clazz siiski sel moel ei toimi, et sinna ekstra sööma tasuks minna. Samas hea muusika kõrvale joogi- ja söögipoolist tellida kannatab seal suurepäraselt.
Hämaras interjööris pealelõunasel ajal end õhtuks valmis sättivad jazzklubis tekitab esmalt minu küsimus väikese segaduse. Omavahel veidi konsulteerinud, tuvastavad teenindajad siiski, et pakkumine on täitsa olemas ja kehtiv. Clazzis pakutakse rosé šampanjade valikust Veuve Clicquot. Taaskord see klaasi teema. Kui pakkumist reklaamival pildil on veel elegantne šampanjaklaas, siis lauale tuuakse taas flute klaas. Mull jookseb sel korral küll ilusti ja selles osas etteheiteid ei ole. Teenindaja toob ka kolmest suupistest koosenva taldrikutäie, mille kohta pärides toob ta ka pakkumise lehe ja loeb mulle ilusti suupistete koostise ette ehk siis saan teada, et šampanja juurde pakutakse tiigerkrevette värske kurgi ja wakame vetikaga, põletatud kitsejuustu seesami tuha ja peedihummusega ning melonit parma singi ja maasikaga. Üsna lihtsad ja pigem traditsioonilised suupisted, mis väga ei üllata ei koostise ega maitse poolest. Neist kolmest on ehk seesamituhaga kitsejuust kõige maitsvam. Pakkumine täpselt selline, et kui satute Clazzi mõnusale kontserdile,siis lubage endale klaasike rosé šampanjat koos väikeste suupistetega. Ekstra selle jaoks kohaleminek oleks vast liiga põhjalik ettevõtmine.
Igal juhul tasub kõigil veel juhust kasutada ja veel märtsi lõpuni kehtivat pakkumist – eelroog ja rosé šampanja – valitud restoranides proovida. Rosé šampanjat liiga tihti klaasiga ei pakuta ja kui sinna juurde veel maitsev roog sättida, siis tasub võimalusest kinni haarata küll. Täpsemat infot, millistest restoranidest tasub seda eripakkumist küsida, võib lugeda Embassy of Champagne lehelt.
Postitus sündis koostöös Prikega.
Vasta