Laste, aga ka täiskasvanute toidulaud, täpsemalt toidulaua tervislikkus ja mitmekülgsus on kardetavasti paljude jaoks paras peavalu ja murekoht. Ei ole ka mina siinkohal erand ja kardan, et nii mõnigi hall juuksekarv on põhjustatud murest, et laps ei söö korralikult või ei söö nii mitmekülgselt, et kõik vajalikud ained toiduga kätte saada. Omalt kogemustele tuginedes võin öelda, et lapsi mitmekülgselt sööma panna on võimalik, aga see nõuab päris palju tööd ja pühendumist.
Kõige teadlikum olin toiduvalikute puhul kolmanda lapse puhul, kuigi ka siin on olnud tagasilööke piisavalt. Esimestel eluaastatel oli laps piltlikult kõigesööja ja hea isuga sõi ta nii kala kui ka paljusid teisi erinevaid toite. Tagasilöök tuli umbes kolmanda eluaasta paiku, kui laps hakkas lasteaias käima. Sel perioodil kukkusid menüüst välja väga paljud toidud. Laps lihtsalt keeldus neid söömast ja muutus ka maitsete osas ülimalt konservatiivseks ehk siis uusi maitseid proovima ei olnud nõus ja toidud pidid olema kõik tuttavad ja turvalised. Õnneks olin selleks ajaks suutnud tema menüüsse põlistada nii püreesupid kui ka smuutid, mis võimaldavad päris edukalt erinevat taimset kraami lapsele pakkuda.
Üheks strateegiliselt nutikaks otsuseks on see, et last võiks maast madalast harjutada rohelist värvi toiduga. Rohelised smuutid, rohelised supid, rohelised pestod näiteks pastakastmeks jne. See väike detail, et laps rohelist värvi toitu ei pelga, annab võimaluse tema menüüsse päris edukalt värsket kraami sokutada alates spinatist kuni värskete ürtideni välja.
Mida iseseisvamaks laps muutub, seda enam aega veedab ta vanema mõjuväljast eemal ja see puudutab sageli ka toiduvalikuid. Kui väikeste laste toiduvalikuid on võrdlemisi lihtne kontrollida, siis teismeliste puhul muutub see keeruliseks mitmel põhjusel. Üks põhjus on seesama, et laps veedab suure osa päevast kodust väljas, teeb ise valikuid, mida mõjutavad sageli sõbrad, ning on vaba oma taskuraha kasutamise üle otsustama. Teine põhjus on aga teisme-eaga kaasnev loomuomadus, kui vanemate poolt edastatud info tekitab pigem trotsi kui mõjub veenvalt. Nii juhtubki sageli, et seni üsna mõistliku ja eeskujuliku toiduvaliku peal kasvanud teismeliste toiduvalikutesse satub järjest rohkem krõpse, saiakesi, magustatud jooke, komme ja pahatihti ka energiajooke. Mida siis teha?
Üldteada on see, et meie toidus kipub nappima köögivilju, samas kui liha ja suhkrut on toidus liiga palju. Üheks nipiks oleks sel juhul kombineerida laste teada-tuntuid lemmikuid pisut tervislikumasse võtmesse. Hamburger ei ole kindlasti kõige parem valik, kuid kui see on ainuke kooslus, mille vahel laps on nõus värsket salatit sööma, siis on see parem kui üldse mitte. Lisaks võib katsetada hamburgerisaia vahele sättida erinevaid taimseid pihve, mida leiab ka poest valmiskujul üsna laias valikus. Kui sinna lisada veel täisterasai või koorikleib, võib hamburgerist mudeldada igati täisväärtusliku toidukorra.
Samamoodi võib pastaroogade sisse põimida erinevaid köögivilju või siis teha praetud nuudleid, kus kombineeritud lisaks jahust või riisist nuudlitele ka köögiviljadest tõmmatud nuudlid. Üldjuhul läheb selline väike trikk alati läbi. Neutraalse maitsega avokaadost saab teha võileivale mõnusa kreemise katte. Kui seda kombineerida lapse lemmikjuustust tõmmatud laastudega, on tõenäosus suurem, et see ka ära süükse kui lihtsalt avokaadopoolikut pakkudes. Tortillad ja lavašid reeglina maitsevad lastele. Nende täidiseks või katteks võib kombineerida erinevaid köögivilju ja kui sinna peale veel juustu puistata ning ahjus üle küpsetada, on taas suur tõenäosus, et keegi nina vingu ei tõmba. Samamoodi saab maisist nachodest teha mõnusa näputoidu, kus lisaks krõpsukategooriast pärit nachodele on juurde sätitud ube, tomatikastet, hakkliha, jalapenot ja avokaadot. Ja kõik see on loomulikult juustuse katte all üle küpsetatud, mis aitab nii mõnegi esmase tõrksuse hajutada.
Üldjuhul pastaroogasid lapsed armastavad ja Rimi omatoodete valikus on olemas punase ja rohelise läätsega pastad, kus pastasse on lisatud läätsejahu. Ei pea vist mainima, et tänu sellele on need pastad ka tervislikumad, sest läätsed on igati väärt kraam. Kui seda pastat kombineerida erinevate pestode või köögiviljadega pastakastmetega, siis suure tõenäosusega seda taldrikutäit kõrvale ei lükata.
Valmistada võib smuutisid, sest smuutisid üldiselt lapsed armastavad. Kui neid valmistada, siis saab sinna sisse põimida neutraalse maitsega köögivilju (spinat, avokaado, suvikõrvits) ja magustamiseks sobivad hästi kas banaan või datlid valge suhkru asemel.
Meil on üheks lemmikuks smuutiks saanud roheline smuuti ananassi, pirni ja kiiviga. Natuke lisan sinna smuutisse sellerivart ja spinatit. Eriti just selleriga tasub alguses väikeste kogustega alustada, et smuuti joojatel oleks võimalik selle maitsega ära harjuda. Hiljem võib sellerikogust vähehaaval suurendada ja nii saabki koos smuutiga menüüsse lisada väärtuslikku rohelist köögivilja.
Teismelised on kiire kasvu faasis ja seega ka suurenenud energiavajadusega. Tihti vaigistatakse tühja kõhtu maiustega, aga ka siin on nipiks see, et käepärast ja silma all hoida pisut tervislikumaks tuunitud pähklite ja kuivatatud puuviljadega maiuseid.
Samamoodi võib kuivatatud puuviljadest ja pähklitest teha energiabatoone või kasvõi kuivatatud puuviljade ja pähklitega kirju koera maiust ja lapsele neid koolikotti poetada juhuks, kui päeva jooksul kiiret energiat on vaja. Sellised maiused täidavad hästi kõhtu ja on samas oluliselt täisväärtuslikumaks valikuks kui pelgalt kommid või küpsised.
Postitus sündis koostöös Rimiga.
Vasta