Uus raamat “Joogid. Sahver”. Isetehtud kali ja natuke loosimist ka

Esileht / Määramata / Uus raamat “Joogid. Sahver”. Isetehtud kali ja natuke loosimist ka

Sel suvel tundub, et sahvririiulid saavad olema siirupitest-kaljadest-peenematest napsudest lookas. “Süüdi” on selles taaskord vahva juhus, tänu millele õnnestus mul päris aktiivselt kaasa lüüa raamatu “Sahver. Joogid” valmimisel nii retseptide kui ka fotode poole pealt ehk siis raamatu visuaalne pool oli minu kanda. Ülesanne (kogu raamat üles pildistada) tundus muidugi paraja väljakutsena ja samas piisavalt põnevama, et see võimalus rõõmuga vastu võtta.

Selline näeb see raamat siis välja

Kõnealune raamat on järjeks väga sooja vastuvõtu saanud raamatule “Sahver. Lihtsad hoidised” Värskelt ilmunud raamat sai nimeks “Joogid. Sahver”. Retseptide poole pealt on see kahasse tehtud Martin Hansoniga, kelle udupeeneid ja intrigeerivaid joogiretsepte plaanin ka ise sel suvel mõnuga katsetada. Või kuidas saaks proovimata jätta, kui raamatus pea puust ette ja punaseks tehtud nii koduste veiniäädikate,  kangemata napside ja ka põnevate siirupite valmistamine.

Esialgu olid pudelid ja kastid tühjad ja pea ideedest paks

Natuke kahju oli sellest, et raamatu piltide tegemine sattus verevaesesse talvisesse aega. Küll oleks tahtnud pildistada kõike purki ja pudelisse talletatavaid rüüpeid praegusel ajal, mil rohelise ja valgusega pillavalt ümber käidud. Samas oli eesmärgiks, et raamat jõuaks lugejani just sel ajal, kui kõike hoidistatavat küllaga jagub ehk suvesse ja seetõttu said pildid ka ehk veidi vähem lopsakamad, kui ise ihaldanud oleks.

Granaatõuna-balsamico siirup on üks neid Martin Hansoni retsepte, mida kindlasti ka ise teha proovida tahaks

 Minu poolt said raamatusse lisatud jookide valikusse:
– siirupite kleepuvast maailmast magusat nii jookide valmistamiseks kui ka toitude tuunimiseks;
– turgutavaid toonikuid ehk lihtsaid nippe, kuidas keha väsimusest turgutada;
– soojendavaid jooke, millega talvel keha kütta;
– minu ema lemmikud joogiretseptid, mis minu jaoks kulla väärtusega (ja mille tarbimisel mäletan ema ja tema sõbrannade mõnusat siristamst);
– toitvaid jooke, mis väiksemat sorti kõhutäiteks;
– jahutavaid rüüpeid, millega palaval suvepäeval ennast jahutada.
Raamatu tegemise üheks suureks boonuseks oli see, et erinevaid jooke läbi tehes õnnestus leida endale nii uusi lemmikuid kui ka taasavastada vanu ja unustusse vajunud mõnusaid rüüpeid.

Odrakruubi jook peaks olema üks iidne jook, millel nii rammu kui ka hapuka mahlaga segades mõnusat maitset. Igal juhul õhatakse kodus nüüd sageli just selle joogi järele
Tomatisiirup on siirup nii patuga pooleks ehk siis tegelikult on selline mõnus magusa alatooniga tomatine kaste, millega saab mitmeid roogi erksamaks muuta

Üheks mõnusaimaks avastuseks, mis raamatut tehes ennast tabas, oli kaljaliste taasavastamine. Peale seda avastust on meil kodus igal juhul nüüd kogu aeg pärmipulk varuks, et kaljaisu peale tulles jälle erinevaid loodusliku vurtsuga jahutavaid jooke valmistada. Üheks hästi maitsvaks rüüpeks on hapukas sidrunikali, mis sobib hästi palavate päevadega ja mille retsepti ka blogi vahendusel jagan. See retsept on pärit, muide, rohkem kui saja aasta tagant.

Sidrunikali
3 sidrunit
4 dl suhkrut
100-200 gr pestud rosinaid
5 liitrit keeva vett
20 gr pärmi
Veidi mett
Keevasse vette pane õhukesteks viiludeks lõigatud sidrun.
Pruunista pannil vähese veega 2 dl suhkrut. Suhkur peab jääma helepruuni värvusega.
Lisa suhkur sidruniveele. 
Vedelda pärm meega ja lisa jahutatud vedelikule (vedeliku
temperatuur ei tohiks olla kõrgem kui 30 kraadi). Samasse lisa ka ülejäänud
suhkur. Lase soojas kohas seista mõned tunnid, kuni mahl käärima hakkab. Kurna
sidrun välja. Aseta nüüd jook jahedasse, lisa rosinad ning lase 1-2 päeva
käärida. Valmis sidrunikali kalla pudelitesse, igasse pudelisse lisa ka mõned
rosinad, sulge pudelid õhukindlalt ning hoia jahedas.
Meie kodutehtud kali. Vurtsu ikka korralikult täis täiesti lapsepõlve maitsega
Kaljaliste maailm on aga avastamist väärt. Raamatut tehes ja läbi leivaõlle pildistamise sattusin peale spetsiaalsele Õllemeistri leivale, mille olemasolust mul seni aimugi ei olnud. 
Siin on siis see leivaõlu ja Õllemeistri leib, millest saab edukalt ka naturaalset leivakalja valmistada
Nagu nimigi ütleb, saab sellest leivast teha valmis leivaõlu, aga meie oleme hakanud leival olevate juhiste järgi valmistama hoopis kalja ja, uskuge, see on ikka selline kali, mida mäletad omast ajast. Suhkrukogusega tasub ka katsetada, meile meeldib ca 450 g pakendil soovitatud 500 g asemel, aga see puhas ja õige leivakalja maitse…. Nagu retk lapsepõlve 3- ja 5-kopikaliste kaljavaatide manu. Valmistamine ei ole sugugi keeruline ja vaja läheb 1 ümmargune Euroleiva Õllemeistri leib, mida tuleks murendada marlist kotti, millele tuleks peale valada keev vesi. Tervele leivale kulub seda 10 l. Katta kaanega ning lasta seista mõned tunnid. Siis tuleks leib välja tõsta, lisada suhkur (450-500 g) ja pärm (10 g). Pärmi lisades tuleks jälgida, et vesi oleks käesoe ehk temperatuur ei oleks rohkem kui 37 kraadi. Kalja tuleks hoida 6-10 tundi soojas, siis villime meie kalja pudelitesse ja edasi tuleks jooki juba külmas säilitada. Kui korraga 10 liitrit tundub liialt suur kogus, siis võib teha kalja poolest leivast ja mõne aja pärast teisest poolest leivast. 
Tundub huvitav 🙂
Lapsed on meil igal juhul selle päris kalja fännid ja iga kell eelistan sellist jooki lastele pakkuda, kui kunstlike värv- ja maitseainetega ning süsihappegaasi lisamisest vurtsu saanud lääget jooki.
Avastamist joogimaailmast jätkub kauemakski. Raamatut tehes on taas ausse tõusnud kuumad šokolaadid (mündiga või tšilliga kuum šokolaad…mmmmm), meelde said tuletatud mitmed mõnusad siirupid (rabarberisiirup on juba sahvris riiulil, mündist ja suveviljadest siirupid ootavad veel keetmist) ja hõrgutavaid napse alates advokaadist, tiigripiimast, kooreliköörist kuni limoncello ja calvadoseni välja leiab ka sellest raamatust kuhjaga. Õllesõpradele veel mitu erineva valmistuskäiguga õlut, kõhutäiteks smuutisid nii talviseks kui suviseks hooajaks.

Natuke aimu raamatu sisust saab ehk selle pildi abil 🙂

Kogu sisukorra ümberjutustamine läheks veidi pikale, seetõttu viskaksingi palli blogi lugejatele ning kui teil juhtub olema lemmikjooke või mõnusaid ja jagamist väärt avastusi jookide maailmast, siis võite neid selle postituse kommentaarides jagada. Kõigi kommentaari jätnute vahel läheb loosimisele kaks kõnealust raamatut, mille toimetan oma kulu ja kirjadega võitjateni. 

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.