Kulinaarsed kroonikud kohtuvad kokaraamatus

Esileht / Määramata / Kulinaarsed kroonikud kohtuvad kokaraamatus

“Me tegime selle ära!” tahaks esmalt ekstaatiliselt hüüatada.
Hüüatuse tingib tõik, et mina koos üheksa teise toidublogijaga panime kokku kokaraamatu, kus kirjas meie lemmikretseptid. Ja mitte ainult kuivalt retseptid, vaid ikka koos emotsioonidega, mis iga kirjapandud toidu puhul peaks mingi väikese loo või põhjenduse lisab, miks me just selle roa valisime. Kaante vahele on saanud raamat, millel nimeks “Kulinaarsete kroonikute kokaraamat” ning mis koondab endasse täpselt 80 retsepti. Kõik hoolikalt väljavalitud ja korduvalt katsetatud, et julgeks ja söandaks raamatusse raiuda. Raamatu on välja andnud kirjastus Pegasus ning kel soovi novembri lõpus trükipresside vahelt välja tulevat raamatut ette tellida, peaks suunduma SIIA.

Raamatu ja blogi suurim vahe ongi vist eelkõige selles, et raamatusse täiendusi ja parandusi enam hiljem teha ei saa ning kui retseptides või muus infos ebatäpsused või vead sees, siis jäävad need sinu raamaturiiulis pesitsevas kokaraamatus alati halastamatu etteheitena sind jõllitama. Ja no niikuinii tahaks raamatusse oma kõige-kõigemat. Eks me siis püüdsime!
Tegelikult oli alguses selle raamatu osas ka päris palju küsimärke. Alates eksistentsiaalsest küsimärgistamisest, et kas sellist raamatut on üldse vaja – blogijad tegutsevad ju kõik avalikus ruumis ja meie retseptid on arvutikasutajale kättesaadavad. Selle küsimärgi sirgeksväänamiseks sai loodud raamatule selgroog, mis tähendab, et iga blogija on välja toonud oma toidufavoriidid kaheksas erinevas kategoorias:
– minu lemmik
– pidulauale
– siidine supp
– lihtne ja kiire ehk argipäeva õhtuks
– korralik kõhutäis
– lemmikkook
– perekonna reliikvia
– midagi eksootilist
Sel moel lahendatuna tundus väga vahva võrrelda, kuidas võiks välja näha 10 blogija poolt koostatud pidulauamenüü või kui keeruline on valida kümne inimese lemmikkookide seast enda lemmikut.
Teine suur ja tegelikult väga keeruline küsimus oli see, et kuidas on võimalik raamatusse minevate toidublogijate arv piirata 10 inimese peale. Ma arvan, et ka 20-ga oleks keeruline olnud ja tegelikult oli algses nimekirjas veel palju-palju hästi toredaid blogijaid, keda ma väga austan ning kelle kauneid ja sisukaid blogisid imetlen. Seega sai määravaks raamatut väljaandva kirjastuse Pegasuse poolne soov, et valiku puhul võiks esmane kriteerium olla vaheldusrikkus. Nii saidki raamatusse reastatud:
Liina ehk blogi “Aglio e Olio”. Kommentaarid vist liigsed, Liina mahlane ja kujundlik väljenduskeel on teinud tema blogipostuste lugemise omaette sündmuseks enne mida hingad sügavalt sisse, võtad aega lugemiseks, sätid ennast mõnusalt arvuti ette ja …. naudid. Vahepeal itsitad, kogud end ja loed edasi. Liina raamatutekstide lugemine oli, muide, täpselt sama nautidav!
Juta ehk blogi “What a wonderful world”. Kosmopoliidist Juc on omaette nähtus Eesti blogimaastikul, sest rahvusköökide tutvustamise (ja mitte ainult kaude, vaid reeglina ikka läbi isikliku kogemuse ehk kohalkäimise) osas on Juta küntud vagu küll austamisväärselt sügav
Ülle ehk blogi “Tiramisust ja Fata Morganast”. Ülle blogi puhul torkab silma just tavandit ja traditsiooni austav alatoon ning lisaks veel sageli ka aiandushuvi, mis aitab mõtestada palju paremini näiteks sibula hingeelu ning tema kasvatamise eripärasid.Lisaks Jutale esindab ka Ülle meie lõunaosariikide blogijaid. Juta küll ajutiselt ennast Tartust veidi kaugemal sisse seadnud, aga küll talendid koju tuuakse.
Mari-Liis ehk blogi “Siit nurgast ja sealt nurgast”. 2010. aastal Eesti parimaks toidublogiks pärjatud ilus ja sisukas kulinaarne päevik, kus kaunis perenaine pajatab põhjalikke ja vahel ka vähem põhjalikke, kuid niisama mõnusaid toidujutte ja jagab ülihäid retsepte.
Priit ehk blogi “Profa toitub“. Isegi kui sookvoot maha arvestada (mis raamatusse pääsemise künnise Priidu jaoks lihtsamaks tegi), on tegemist väga mehiselt lihase blogiga, kust huviline saab väärt infot nii liha kui kala soolamise-suitsutamise ja muidugu ka palju muu kohta. Hea vaheldus naistest kodukokkade tilu-lilule 🙂
Piret ehk blogi “Puhas rõõm”. Selge, puhta ja ehk kõige rohkem gurmeeliku käekirjaga Piret on kui lüli andekate kodukokkade ja tipp-kokkade kõrgpilotaaži vahel. Pireti fotod on kategooria omaette. Kaunis ja puhas käekiri.
Elis ehk blogi “Elis köögis”. Üks meie pesamunadest. Elise blogi paelub oma julgete katsetustega ulukite teemal. Sekka mõni vahva ja värvikas pullimuna-teemaline kirjutis lisaks.
Aet ehk blogi “Aet köögis”. Aet on Eesti blogimaastikul omaette nähtus, kes on olude sunnil pidanud toidust rääkides teemaks võtma puhta ja maheda toidu teema. Blogist leiab väga põhjalikke ja sisukaid teemaarendusi mainitud teemadel, lisaks sellele võib kindel olla, et Aet köögis kirjutab ja levitab vaid neid retsepte, kus toidu täisväärtuslikkuse nõue täidetud

Marju ehk blogi “Tassike”. Marju on meie blogiperekonnas kõige värskem tulija, kuid Marju sissemarss on olnud sedavõrd muljetavaldav, et ei tekkinud kahtluski tema kaasamiseks. Lisaks kokkamisele on Marju ennast tõestanud ka erakordselt hea käe ja silmaga fotograafina, seega sai välja pakutud, et Marju võiks teha ka kõikidest blogijatest portreefotod. Paremat mõtet oleks andnud välja mõelda! Marju pildid said tõeliselt meeleolukad ja mulle isiklikult küll tundub, et iga blogija loomus joonistub portreedelt mõnusalt välja
Ja siis veel mina, kes ma raamatu koostajana ei suutnud ka
kiusatusele vastu panna ja sättisin ennast heasse seltskonda ritta nagu
õige mees kunagi
Ülevalt vasakult lugedes siis Mari-Liis, Ülle, Profa ehk Priit, Aet, Piret, mina ise, Liina, Juta ehk Juc, Marju ehk fotograaf ning Elis

Eks neid küsimusi oli veel lisaks teisigi, alates sellest, kuidas iga blogija enda tehtud pildid kogu raamatut stiililt liiga hüplikuks ei muuda, kuidas blogijate tutvustused ühtsesesse ja hästi loetavasse vormi ja mahtu sobitada (uskumatu oli see, kuivõrd erinevad portreed ennast tutvustades välja joonistusid), kuidas vältida toitude kordusi, kuidas keeleliselt tekstid ühtlustada jne jne.
Siinkohal tuleb kiita kogu seltskonda.Selgus, et tegemist on kohusetundlike, kaasamõtlevate, sõnapidajate ja loovate inimestega, kelle materjalide põhjal raamatu koostamine on mulle puhas rõõm. Nõudlikkus nii enda töö kui ka piltide vastu on ka üheks märksõnaks ja eks paljud nägid vaeva oma blogi piltide ümberpildistamisega ning keset suve pajaroogadega mässamisega.
Tassikese Marju oli sedavõrd tubli ja armas inimene, et nikerdas valmis lisaks meeleolukatele portreepiltidele veel raamatut tutvustava klipi. Marju, väga-väga suured tänud sulle!

Minu meelest sai raamat väga armas ja väärikas igas mõttes! Kuna kindlasti ei ole mina enam objektiivne hindaja, siis olen hingevärinal oodanud hinnanguid ka mitte nii kõrvupidi asjas sees olevatelt inimestelt, ja see arvamus on kinnitust saanud.
Võin kõikide blogijate nimel lubada, et lisaks mõnusatele retseptidele leiab raamatust ka väga palju emotsioone ja kirglikkust toiduteemal. Kindlasti märkimisväärselt rohkem, kui tavapärases kokaraamatus. Sellesse kulinaarsete kroonikute kokaraamatusse joonistub välja kümne toidublogija kirglik hobimaailm ja põgus sissevaade kokkamiskirest nakatunute maailma on võluv.
Kasutan siinkohal juhust ja ühtlasi tahaksin omalt poolt veel tänada kõiki üheksat vaprat kaasvõitlejat. Teiega läheks luurele küll!
Ühtlasi kutsuks kõiki huvilisi raamatu esitlusele, mis toimub 8. detsembril kell 17.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus, kus võimalik peaaegu kõigi raamatus osalenud toidublogijatega silmast silma kohtuda.

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.