Ma pean tunnistama, et kammkarbi teemal ei ole ma sugugi objektiivne. Kohe üldse mitte. Ma oleksin tõenäoliselt valmis kasvõi Keskerakonda astuma kammkarpide eest. Või mida iganes. Tea, kas olen oma eelmises elus olnud kalur kusagil sooja ja liigirohke mere kaldal või lihtsalt ausaid meremehi meres kimbutav mingi alatu näkinärakas, aga minu kires mereandide vastu on midagi sellist, mis ei allu argipäevaloogikale ning tundub olevat geenidesse talletunud.
Lühidalt, mulle hullult maitsevad kammkarbid. Mida suuremad ja mahlasemad, seda uhkem.
Õnneks on juhul, kui hull kammkarbi isu jälle painama tuleb, muutunud lihtsamaks nende hankimine. Sadamaturul saab neljapäeviti väga värskeid kammkarpe koos karbiga, millest tark perenaine peale hoolikat pesu tekitab võitaldriku vm vajamineva looduslike vormidega aluse. Stockmann pakub samuti hirmkalli hinna eest kammkarpe, sügavkülma letis olen Prismas kammkarpe kohanud ja ise ostan neid kõige sagedamini kalatooteid pakkuvast hulgifirmast. Värske toode ja mõistlik hind on garanteeritud.
 |
| Kauneima pakendi võistluse paneks kammkarp kohe kinni |
Ja kui sul on laual paras ports kergelt magusalt ja värske mere järgi lõhnavaid kammkarpe, tuleb neid mõnusa valmistuskäiguga vääristada.
Aasiapärase seesamiõliga, allpool pildil nähaoleva ja väga-väga maitsva kammkarbi ceviche retsepti leiad SIIT.
Teine, sarnase valmistuskäigu, kuid samas hoopis teistlaadsete maitsevarjunditega kammkarbi ceviche retsept olgu ka siinkohal ära toodud. Pärit on see Marco Pierre White’i raamatust “Marco made easy”.
Esmalt määri taldrikule veidi laimimahla ja lükka see näppudega ühtlaselt laiali. Samamoodi tilguta taldrikule veidi oliiviõli ja lükka laiali. Siis laota ühtlase kihina hästi õhukuseks lõigatud kammkarbid. Kammkarpidele nirista peale paar supilusikatäit head oliiviõli ja vajuta see näppudega kergelt kammkarpide sisse. Samamoodi korda protseduuri laimimahlaga. Puista peale imeõhukesi ingveriribasid, pudista mõned värske koriandri lehed ja viimistle kogu õndsust näputäie hästi kvaliteetse meresoolaga. Voila! Milline delikaatne ja samas täiusliku harmooniaga taldrikutäis. Mina nüüd korraks minestan 🙂
Meie viimane kammkarbitegu oli selgelt aasiapärast mõjutustega, sest kõik kammkarbid ja muud mereannid, mida Vietnamis sõime, olid väga maitsvalt valmistatud. Väga sageli grillitakse kammkarpe koos karbiga s.t. lõigatakse karp kannalt lahti ning grillile läheb “pannina” kammkarbi maja üks pool. Grillimine sel moel võtab veidi rohkem aega, samas jääb kogu grillimise käigus eralduv mahl alles.
Meil olid ilma karbita ostetud kammkarbid, mida grillisime otse restil.
Valmistuskäik on hästi lihtne: marinaadi tuleb kokku segada ühe laimi mahl, 2 spl kalakastet, 4 spl oliiviõli, 1-2 hakitud küüslauguküünt, 1 punane peeneks hakitud tšillipipar, 1 spl mett või vahtrasiirupit ning lahke käega värsket hakitud koriandrit.
Siis kammkarbid umbes 15 minutiks marinaadi.
Siinkohal soovitaks küll, et marineerimisaeg võiks olla täpselt selline veerandtunnine. Marinaadis olev hape hakkab kammkarpe omalt poolt “küpsetama” ja see ei ole kindlasti eesmärgiks.
Samal ajal kui kammkarbid marineerivad, võid juba grilli sooja panna. Võta kammkarbid marinaadist ning grilli mõlemalt poolt üsna kiirelt (1-2 minutit sõltuvalt kammkarbi suurusest). Kammkarp peaks jääma mõnusalt vetruvaks nagu beebipõsk s.t. kindlasti oleks vale teda tuimaks ja kuivaks küpsetada. Nagu näha, ei jõua selle aja jooksul isegi korralikult tumedad grillirandid peale küpseda. Ühtlasi tasub arvestada sellega, et grillilt võttes küpsevad kõik kuuma saanud toidud veidike edasi ka enda sisekuumuse abil. Seega pigem vähem kui rohkem kehtib kammkarbi grillimise puhul (vähemalt minu jaoks).
Aseta kammkarbid taldrikule, kuumuta pannil kergelt ka ülejäänud marinaadi (ära keeda) ning viska sinna sisse üks tükike võid. Lase võil sulada ning nüüd on sul olemas suurepärane kaste kammkarpide jaoks.
Naudi! Mina ei suutnud süües oma emotsioone talitseda ja ohkisin pea iga suutäie peale, KUI head on ikka ühed värsked kammkarbid. Mõned sõltuvused tunduvad olevat ravimatud 🙂
Vasta