Peedipirukas on ütlemata mõnus pirukas. Seni olen seda peamiselt feta- või kitsejuustuga teinud. Ühel hommikul hakkas Terevisiooni toidunurgast kõrva üks veidi teistmoodi peediga pirukategu. Hommikuselt ringi sahmides ei jõudnud väga süveneda, aga meelde jäid mozzarella, ricotta ja munavabadus.
Proovisin siis oma mõistusega nende kooslustega ühe piruka valmis teha.
Põhjaks kasutasin lehttainast, seda kulus 500 grammi.
Muid ained: 3 keskmist toorest peeti, 3 punast või šalottsibulat, 200 grammi ricottat, 200 grammi mozzarellat, tiba hapukoort, balsamikreemi ja/või balsamiäädikat, tüümiani, mett, soola, pipart, pestot.
Peedi tegin ahjus, kuna nii tehes jääb peedi maitse palju intensiivsem ja hamba alla on ka palju tummisem versus siis lirtsuv keedetud peet. Ahjupeedi tegin nii, et koorisin toore peedi, lõikasin üsna õhukesteks sektoriteks. Ahjuvormi põhja üks tubli sorts oliiviõli, peeditükid sinna peale, siis balsamicot, värsket tüümiani ja natuke soola ka. siis kõik see ahju ca 200 kraadi juurde ca 45 minutit kuni tund, vahepeal sega ka, et peeditükid kõik kastme sees ilusti saaksid küpseda. 
Sibula lõikasin õhukesteks poolringideks, panin potti või ja oliiviõli, kuuma rasvaine sisse sibul, törts balsamikreemi ja hautasin ca pool tundi. Kui sibul mõnusalt haudunud ja vedeliku sisse tõmmanud, siis lisasin veel veidi mett.
Ricotta (kasutain Nigula meierei oma) segasin veidi hapukoorega, et mass jääks pehmem.
Siis liitsin kõik need asjasd kokku. Vormi põhja küpsetuspaber, sinna peale lahtirullitud lehttaigen, siis ricotta laiali määrida, peeditükid peale, sibulamoos peetide peale ja kõige krooniks viiludeks lõigatud mozzarella, kuhu peale tuleks tilgutada veel lahke käega pestot.
Siis kõik ahju ca 200 kraadi juurde ja küpseb see kõik umbes pool tundi (kui tainas on küps ja mozzarella sulanud, siis võta välja.
Maitsekooslus on väga mõnus, tekstuurid kõik üsna erinevad, kuid sobivad hästi kokku.
Meie tegime piruka külaliste ootuses, seega jäi ta pildile juba veidi jahtununa ja peet oli ka juba erinevaid kihte värvinud. Algselt nägi kogu kupatus oluliselt isuäratavam välja – mozzarella oli veel valge ja sulanud olekus. Kui järgmine kord tegemisele läheb, siis teen uue pildi 🙂
Vasta