Poja aastaseks sünnipäevaks tuli teha tort, mis on elu esimese sünnipäeva vääriline 🙂
Vaadates Nami-nami foorumist, milliseid šedöövreid Eesti usinad emad oma koduköökides lastele sünnipäevaks valmistavad, oli mu esimene reaktsioon, et mul ei jää muud üle, kui leida osav ja hea käega kondiiter ning temalt üks tort tellida.
Siis harjusin veidi mõttega ja kusagil kuklas hakkas tekkima idee see väljakutse ikkagi ise vastu võtta. Ikkagi kolmanda poja esimene päris sünnipäev!
Tea, kas keegi kuskil kuulis mu muremõtteid, aga ühel õhtul sattusin Maitseelamused blogisse, kus oli olemas selline absoluutselt geniaalne ja suurepärane step-by-step õpetus.
Ma olen pisarateni tänulik selle blogi perenaisele. Mitu lollust jäi seetõttu arvatavasti tegemata, et mul oli abiks “puust-ette-punaseks” õpetus.
Vedas veel sellega, et sain kasutada martsipani värve, mis on 100% looduslikud ja väga ilusate värvitoonidega.
Lühidalt, ettevalmistused võisid alata.
Tordi põhjaks tegin küpsetatud toorjuustu-laimi koogi. Kuna sõbrapäeva küpsetamata toorjuustu tordil kippus mõne aja möödudes martsipan vesiseks minema, siis valisin kuivema pinnaga koogi ja otsustasin küpsetatud toorjuustuga koogi kasuks.
Koogi põhja läks ca 200 grammi purustatud Digestive küpseid segatuna 50 gr sulavõiga. See segu tuleks siis paberiga voodertatud lahtikäiva 28 cm läbimõõduga tordivormi sisse suruda.
Katteks läks vaja 400 grammi toorjuustu, 400 grammi kohupiimapastat (Alma kohupiimatoru vaniljega oli minul), 4 muna, 1 spl tärklist, 1 dl suhkrut, 2 laimi mahl ja riivitud koor. Kuna mul oli kodus just üks hästi mõnusalt küpseks saanud mango, siis tükeldasin ka selle ära ja tegin püreeks ning lisasin täidisesse.
Sega toorjuust, suhkur ja kohupiim. Lisa ükshaaval munad ja sega. Siis laimimahl ja -koor, tärklis. Lõpus lisasin veel mangopüree ka.
Kalla täidis vormi ja küpseta 180 kraadi juures umbes 1 tund ja 20 minutit.
Kui kook küps, pane ta külma. Soovitavalt üleöö, siis tõmbab ta oluliselt tahkemaks.
Seest nägi see kook välja selline:
Martsipanikatte valmistamine.
Martsipan tuleb rullida ümmarguseks (minul kulus 200 grammi Kalevi mandlimartsipani, rullisin seda küpsetuspaberil kuhu oli saputatud alla tuhksuhrut. Pildi, mille soovisin tordile teha, olin eelnevalt joonistanud küpsetuspaberile, selle paberi panin lahtirullitud martsipanile peale ja vajutasin õrnalt kontuurid pintslivarrega läbi paberi martsipanile.
Paber tuli ära võtta ja siis algas maalimistöö.
Tegelikult oli mõnus! Töö käigus hakkas mulle see tegevus vägagi meeldima 🙂
Tuleb tunnistada, et martsipan on väga mõnus materjal, millele joonistada. Marmorjas pind annab värvile mõnusaid varjundeid ja on hästi soe materjal.
Kui olin oma keeleots-suunurgast-väljas nikeramise lõpetanud, libistasin martsipanikatte ettevaatlikult suurele tardrikule ja viisin külma.
Järgmisel päeval ühendasin tordi ja katte, küljed kaunistasin vahukoorega.
Ei saa salata, et tundsin rahulolu, et torti siiski tellima ei läinud. Lisaks maitses tort väga hästi, kõik lapsed sõid oma tükid ka lõpuni (kes kunagi pidanud lapse sünnipäeva ja pärast olnud sunnitud kokku korjama suuremal arvul veidi näksitud torditükke ja neid prügikasti loopima, see teab, millest ma räägin)
Järgmisel korral teen mõned asjad teisiti – pildi joonistasin veidi liiga suure, seega läks osa joonistusest kaduma ja osa nimest kippus küljele jääma. Tordi proovin varem viimistleda – seekord kippus pidu enne algama ja seetõttu lõppviimistulesga tordist väga head pilti polegi (tegelikult oli süüdi tuisk, ei hakanud ise poodi minema ja olin sõltuv sellest, millal mulle poest vajalikud ained tuuakse).
Vasta