Jätkuvalt pastalainel 🙂
Singipastale sissejuhatuseks niipalju, et tegemist on minu vanima poja absoluutse lemmiktoiduga ja seetõttu suudan seda pastat kasvõi kinnisilmi valmistada. Pasta on ülimalt lihtne ja ajapikku üsna eestipäraseks mugandatud – ju vist seepärast eelistab minu Eesti verd teismeline seda igal kümnel juhul klassikalisele carbonarale, mida tiba keerulisem valmistada. Mulmuidugi sellevõrra lihtsam 🙂
Pastakastme jaoks on vaja:
2-3 küünt küüslauku
100 grammi peekonit (eelistan läbikasvanud suhteliselt taist peekonit, Rakvere peekoniviilud sobivad väga hästi ja tavaliselt leiab sealt taisemaid vairante, kui veidi sobrada)
200 grammi vahukoort (Nopri vahukoorega jääb eriti hea, seda koorest maitset muudega nii hästi kätte ei ole saanud)
1 tops sulatatud juustu (Merevaik)
riivitud parmesani
soola, pipart
kuivatud või värsket basiilikut
500 grammi tagliatellet (kui võimalik, eelista värsket pastat)
Kuumuta pann keskmisel kuumusel, pane pannile sorts (oliivi)õli ja kuumuta hakitud küüslauku veidi aega. Jälgi kindlasti, et kõrbema ei läheks, siis muutub küüslauk mõruks. Lisa tükeldatud peekon ja lase rasval välja sulada, kalla peale koor ja lase veidi podiseda. Lisa sulatatud juust, basiilik, maitsesta soola ja pipraga ning kuumuta veel mõned minutid.
Kastme valmistamise ajal pane soolaga maitsestatud vette keema pasta ja keeda ca 1 minut vähem, kui pakil märgitud. Kui pasta on keenud, kurna (jäta igaks juhuks veidi pastakeeduvett potti, kui lõpptulemus peaks liiga kuiv olema, selle veega saab kastme paksust parajaks timmida) ja sega pasta kastmega.
Pane taldrikule, lisa ohtralt riivitud parmesani ja söö kohe.
Vasta