…ehk Spaghettini con vodka e caviale. Väike elegantne, veidi dekadentlik vahepala kartulivabariigi kodanikele. See kõnealune pasta on pärit Roomast ja süüakse seda väidetavalt peale teatrit.
Retsept pärit Carla Capalbo “Itaalia köök” raamatust, mille leidsin ükskord raamatupoest läbi joostes (oli veel erakordselt soodsa hinnaga) ja mis on üks uskumatult hea ja asjalik raamat. Kasutuses pea kogu aeg – kogu Itaalia köögi vundament seal välja joonistatud.
Vaatamata tõsiasjale, et meil jäi kooslusest puudu paar väikest väheolulist detaili (Rooma ja teater), maitses pasta imeliselt hästi nagu alati. Roheline sibul annab roale mõnusa värskuse.
Pasta valmistamine on tegelikult lihtsamast lihtsam.
Vaja on järgmiseid ained:
4 spl oliiviõli
3 vart viilutatud rohelist sibulat
2 hakitud küüslauguküünt
1/2 tassi valget viina
3/4 tassi vahukoort (tegin Nopri omaga ja see oli uskumatult hea puhta koorese maitsega)
100-150 grammi kalamarja (minul oli lahtiselt müüdav lõhemari), kui rahakott lubab, võib ka alati rohkem 😉
soola, pipart, spagette ca 400-500 grammi.
Kuumuta pannil õli, lisa tükeldatud sibulad ja hauta keskmisel kuumusel ca 5 minutit.
Lisa viin ja koor ning keeda vaiksel kuumusel veel 7-8 minutit. Võta pliidilt, pane sisse kalamari (jäta veidi kalamarja alles ka pasta peale kaunistamiseks). Vajadusel maitsesta soola ja värkskelt jahvatatud pipraga. Parmesani siia pastale ära lisa. Liiga õrn ja delikaatne on kogu kaste tugeva maitsega juustulisandi jaoks.
Kastme tegemise ajal aja vesi keema ja keeda pastga. Kui pasta on keenud al dente (tavaliselt 1 minut vähem, kui pakil märgitud), kurna pasta ja sega kastmega.
Muide, vahemärkuseks kui jutt juba kalamarjaseks läks, siis Stocka kalalett pidi olema päris hea mõõdik rahva majandusliku olukorra mõõtmiseks – kalamarja läbimüük kasvab märgatavalt headel aegadel ja masu ajal jäetakse kalamari ostmata. Nii et caviale-metro täitsa toimib. Mina vahel ikka endale luban, ju siis väga hull veel olukord ei ole selle mõõdiku järgi 🙂
Pildil tundub pastakaste üsna vedel, samas oli tegemist värske pastaga ja lauale jõudes oli osa kastet juba ilusti pasta sisse tõmmanud. Eks fotograaf ka kiirustas – pastat peab, teatavasti, sööma kohe ja kuumalt!
Vasta