Ahvenamari ehk reedene rõõm

Esileht / Määramata / Ahvenamari ehk reedene rõõm

Tundub, et reede on kalateemaliste imede päev.

Alles kirjeldas Liina, oma blogis, kuidas ta Solarises kalmaari-ilmutist nägi ja endast veidi sellise imeasja peale väljus. Ja Kristel oma kommentaarides viitas taramale, mis ka kalamarjaline.
Täna oli siis minu ime kord. Käisin oma nädalalõpusel poetuuril (minu ostukoha valik on otses sõltuvuses ilmast, ilusa ilmaga eelkõige turg, näru ilmaga pigem Stockmann). Täna oli siis Stockmann päevakorral, kuna mööda Tartu maanteed kesklinnas NATO tippkohtumise auks üles seatud barrikaadide vahel ekseldes tuli taevast jääkülma vihma, mida ilmestas läbilõikavalt hammustav põhjatuul. Brrrr. Tuppa poodi ja turg jääb ilusamat ilma ootama!
Stockmanni kalaletist värkset lõhefileed valides jäi mu pilk ühele ootamatule vaagnale pidama. Kontrolliv pilk sildile – ahvenamari. Vauu! Kohe meenus lapsepõlv ja vanaema maakodu. Mu onu oli kirglik kalamees ja pea alati oli vanaema juures värskelt praetud kala (mida pererahvas vaatas ääretult tülpinud näol, aga mina ja mu ema sööstsime alati just esmalt kalataldriku kallale). Lisaks kalale praeti ka ära mari ja värske praetud ahvenamari oli üks äraütlemata mõnus suutäis. Viimati sain seda väga-väga palju aastaid tagasi, sest paraku ei ole enam meie hulgas ei onu ega vanaema.
Lühidalt, seal siis oli ahvenamari ja loomulikult tõin ma ühe karbitäie seda ka koju. Kusjuures pean siinkohal mainima, et selle tooraine kilohind oli täpselt 25.- (ei, ma ei unustanud ühegi nulli ära). See lõhnas täpselt selle järgi, et algul plaaniti see ära visata, aga siis kellelgi kargas pähe idee stiilis: “Äkki mõni hull on nõus seda ostma”. Kalamees sai arvatavasti umbes 5 krooni kilost kätte, arvestades kõiki lisanduvaid tasusid.


Ahvenamarjaga toimisin nii:
– eemaldasin esmalt ahvenamarja kiled
– praadisin võis keskmisel kuumusel ühe sibula parajalt klaasjaks
– lisasin veidi ka rohelist sibulat
– kallasin peale marja ja aeg-ajalt segades praadisin selle läbi
– maitsestasin soola-pipraga
– lisasin lõpus sulatatud juustu (selle võib ka hapukoorega asendada).
Röstisin leiva ja määrisin segu (ohtralt) sinna peale.
Valmis see roog oligi. Ja maitses väga luksuslikult. Reedesele kohaselt ja hinnale vaatamata 🙂

Spetsialisti soovitus veel lisaks

Vladislav Koržetsi soovituste järgi võib teha veel ahvenamarjast kotlette nii:
200-300g ahvenamarja
3-4 sibulat
4-5 muna
pool saia,piima,hapukoort
soola,pipart,võid ja praadimisõli
paneerimiseks jahu või riivsaia
Eraldame marja kilest. Praeme 1-2 keskmist sibulat õli ja võiga kuldseks, lisame ahvenamarja ja praeme koos sibulaga kergelt läbi. Lisame hapukoort, kuumutame kõik koos läbi. Saame marjamassi.
Võtame saia, leotame seda piimaga ja teeme pudedaks. Lisame saiale munad ning 1-2 hakitud sibulat, segame läbi. Segame marja- ja saiamassi kokku, lisame soola ja pipart. Paneme kotletisegu mõneks ajaks külma.
Enne praadimist vormime käte vahel meeldiva suurusega kotletid, paneerime neid jahu või riivsaiaga. praeme parajas kuumuses.

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.