Sel aastal siis sedamoodi.

Olles aastate jooksul ära proovinud nii termokahanevad munarosetid, munalakid ja munavärvid, oleme tagasi pöördunud vana hea klassika ehk sibulakoortega värvitud munade juurde. Nendega võrdset tulemust ei saavuta mingil muul moel.
Ja sel aastal avastasin, et sibulakoori ei peagi jõuludest alates koguma või poes sibulakorvist kraapima, vaid keskturul on tuldud tarbijate nõuetele vastu ning võib üsna sõbraliku hinna eest osta kotitäie sibulakoori. Mida ma ka loomulikult tegin.

Pashata ka ei saa. Retseptipõhi tuli Nami-namist, tegin munaga variandi ja sisse läksid jõhvikad, kuivatatud aprikoos (see traditsioon pärineb minu lapsepõlvest, kui Usbekist pärit suvitajad saatsid meile pakiga kuivatatud aprikoose, mida ema hoidis alati pasha jaoks), tükeldatud mandlid ja tükeldatud konservananass. Väga maitsev ja mõnus pasha sai.