Kõrvitsagnocchid kitsejuustu-rucola pestoga olid mul juba ammu plaanis. Kesksuvel tundus kuidagi veider kõrvitsateemal hullama hakata. Kättesaadavad on ka niikuinii ainult jumal-teab-kust toodud kõrvitsad kilohinnaga 79.90 (või umbes nii).
Kõrvitsagnocchimisega tegi otsa lahti Liina Gennaro moel valmistet kõnealuse roaga. See ajas mind nüüd jälle ärevaks.
Kõrvits koju ja tegu võis alata.
Proovisin kahel moel:
esmalt kitsejuustu rucola pestoga…
… ja siis klassiku salveivõiga
Kõrvalepõikena väike sissejuhatus gnocchi teemal. See on tavapäraselt kartulist (või muust köögiviljast) ja jahust (või muust tangainest nt mannast) tehtud moodustis, kuhu võib lisada ka kohupiima, muna jne ja mis jääb kuhugi klimbi ja pasta vahepeale. Nagu ilma täidisete pelmeen või ka kneedliline. Kõik need on umbkaudsed kirjeldused, gnocchi on ikka gnocchi.
Kui sul on mõned minutid aega, siis võid gnocchide tegemist vaadata SIIT.
Lahe! Tundub ju jube lihtne.
Eufooria kahandamiseks soovitan lugeda ka Nami-nami kooskokkamise käigus kirja pandud gnocchi valmistajate kommentaare. Mõned karid siiski varitsevad.
Kõige tavapärasem serveerimisviis on tomati- või pestokastmega. Või ka miks mitte puravikukastmega. Üldiselt on gnocchi siiski algmaterjal, mis vajab kastet või lisandit.
Minu gnocchid on kartuli asemel kõrvitsast ja tuleb tunnistada, et mulle maitsevad kõrvitsa baasil tehtud gnocchid oluliselt rohkem. Rääkimata ilusast kollasest värvist.
Retsept on pärit KitchenAidi kokaraamatust (ja jäi iga kord silma, kui raamatu jälle kätte võtsin).
Vaja läheb:
750 gr kõrvitsat
2 spl võid
ca 200 gr jahu
1 munakollane
Kitsejuustu pestot, mille retsepti leiad SIIT (seekord asendasin piiniaseemned kõrvitsaseemnetega)
Parmesani
Võid
Soola ja pipart
Koori kõrvits ja lõika tükkideks. Rösti ahjus kuni kõrvitsatükid on pehmed ca 30 minutit. Püreesta. Sulata pannil või, pane kõrvits pannile ning kuumuta pannil kuni kõrvitsast on vedelik aurustunud. Sega juurde jahu ja munakollane. Maitsesta ning sõtku mõned minutid pehme ühtlase taina moodustumiseni.
NB! Kõik toodud kogused on siiski umbkaudsed, kuna ka näiteks kõrvitsad on mahlasuse ja struktuuri tõttu erinevad. Seega jälgi pigem seda, et tuleks vormitav tainas. Arvesta samas jahu paisumisega, liigse jahuga kõvaks sõtkutud tainas jääb süües tuim. Soovitatakse kasutada 00 tüüpi ehk siis väga kvaliteetset jahu, see on parima sidumisvõimega. Tainas peab olema pehme, kuid siiski töödeldav s.t. mitte jääma laua ja käte külge venides kinni.
Raamat soovitab hoida tainast külmas üleöö. Mina ei hoidnud, oli paar tundi külmas, seega ei oska kommenteerida, kui palju paremaks oleks see tulemuse muutnud.
Saputa lauale korralik hulk jahu. Rulli tainas jahusel pinnal pikkadeks 2 cm jämedusteks vorstideks, lõika ristipidi 2 cm pikkused tükid ja vajuta iga tüki peale kahvlijälg.
Aja potis keema vesi, maitsesta soolaga (vesi peab olema üsna soolane) ning pane gnocchid keevasse vette ühe kihina s.t. keeda jupikaupa. Keeda mõni minut, kuni gnocchid pinnale tõusevad. Tõsta kaussi või potti ja pane sooja seni kuni ülejäänud gnocchisid keedad.
Edasi tuleb kaste.
Variant nr 1 Esimene pool gnocchide kogusest kitsejuustu ja rucola pestoga.
Sulata pannil või, sega gnocchid võiga läbi ning lisa siis paar korralikku supilusikatäid kitsejuustu-rucola pestot.Sega läbi, aseta taldrikule, riivi peale parmesani ning maitsesta värkselt jahvatatud pipraga. Söö kohe.
Variant nr 2 Teine pool gnocchide kogusest, kõrvits ja salvei ehk see liit on taevas sõlmitud.
Salvei ja kõrvitsa imelist sobivust võid eelnevalt kontrollida veidi lihtsama roe najal ehk ahjukõrvitsaga, mis tehtud salveivõiga. Retsepti leiad SIIT.
Sulata pannil korralik kogus võid, viska sinna sisse 2-3-4-5 salveilehte ja lase salveil friteeruda ehk krõbedaks muutuda. Jälgi samas, et või kõrbema ei läheks. Kui salveilehed juba piisavalt krõbedad, kalla pannile gnocchid ja prae need kiiresti läbi. Serveeri parmesaniga ja värskelt jahvatatud musta pipraga.
Kommentaariks: imeliselt maitsesid mõlemalt. Degusteerijate kolleegium hindas isegi kitsejuustuga variandi paremaks, mis oli mulle teatav üllatus. Kartsin, et rucola mõrkjas ja kitsejuustu intensiivne maitse lämmatavad äkki kõrvitsa magususe ära. Tühjagi! Maitsete sümfoonia helises täiuslikult. Nii et taaskord tasus uudishimu panustamist.
Proovige järgi 🙂
Vasta