Tunnustus

Kõik algas sellest, et leidsin ühel päeval Eesti päritolu väga vahva Soome blogija Voisula viite, et tema blogis on tunnustus. Tunnustus minu blogile!
Ei saa salata, et võttis ikka küll hingamise kiiremaks ja peopesad niiskeks. Tänud Sulle,Voisula, nii toreda üllatuse eest. Avalikus ruumis toimetamine on küll ühelt poolt oma subjektiivse asja ajamine, kuid teisalt oleme me kõik inimesed ja igasugune paitegemine on nii südantsoojendav ja lihtsalt inimlikult armas.
Voisula läkitus minule oli selline:
Ma ei tea, kes neid tunnustusi on hakanud välja andma, aga Soome blogides olen näinud erinevaid tunnustusi. Need on n.ö. keerlevad tunnustused, tunnustuse saanud blogipidaja annab selle edasi enda meelest viiele imeilusale blogile ja vastab viiele küsimusele:

1. Millal alustasid oma blogiga?
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kôike see käsitleb?
3. Mis teeb sinu blogist erilise vôrreldes teistega?
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Tunnustuse saaja vôib jättä logo oma blogisse üles.
Minul oli raskusi selle tunnustuse edasijagamisega, sest kohe tuli meelde rohkem kui 5 blogi ja sellepärast panin endale kriteeriumid, mille alusel otsustasin anda tunnustuse edasi:
– annan edasi tunnustuse blogidele, kus ma varem ei ole näinud tunnustusi ja need blogid on minule avaldanud muljet,
– annan tunnustuse edasi toidublogidele,
– jätkan oma stiili ja ületan keele- ja kultuuripiire.
Nii andsin tunnustuse edasi 3:le soome blogile, 1:le soomerootslase blogile ja sinule. Minu pôhjendus, miks andsin tunnustuse sinu blogile on: see on väga aktiivse eesti proua blogi, keda on küll hellitatud ernevate ilusate kutsetega ja viimati käis ta söömas Michelin tähe tasemel toitu kui Luomo oli Ö:l külas Tallinnas. Ei sellest… Blogi tekstid sisaldavad väga pôhjalikke tausta-andmeid kalendri tähtpäevadest, toitude ja jookide valmistamisest ja ajaloost, inimene valmistab kirglikult nii eesti rahvustoite kui erinevate kultuuride toite. Suure mulje tegi minule juustu-postaus, kus m.h. leidub Iittala taldrikul soome leib-juust. Peenetundeline auavaldus Soomele.
Ja siis minu soojad ônnitlused kôikidele nendele inimestele, kes nende blogide taga on!

Iseenesest on selline “ametikaaslaste” poolt jagatav tunnustus väga tore idee ja kiituse-tunnustuse defitsiit on kindlasti ka Eestis täiesti teema. Seega, tänud Voisulale, et tore traditsioon ka üle lahe on lükatud ja loodetavasti suhtuvad kõik tunnustatud saadud tiitlisse hoolivalt ja jagavad seda ka tublidele blogijatele edasi.

Küsimuste juurde:
1. Millal alustasid oma blogiga?
Blogimine algus oli laias laastus aasta tagasi ehk esimene postitus oli 9. veebruaril 2010
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kôike see käsitleb?
Tegemist on valdavalt toidublogiga, kuid püüan toiduteemasse põimida nii emotsioone, infot, muljeid kui ka kasulikke nippe, mida köögis võiks vaja minna. Näpuotsaga niisama muljetamist ka.
3. Mis teeb sinu blogist erilise vôrreldes teistega?
Sellele oskaksid võib-olla kõige paremini vastata blogi lugejad, et kas üldse ja mille poolest minu blogi on erinev. Blogis on kindlasti hästi palju mind ja nii, nagu oma loomuselt olen ise üsna rahutu rahmeldaja, olles avatud kõigele uuele, on ka blogis nii vanu traditsioonilise nostalgialoori mässitud teemasid samavõrd kui uusi värskeid ja eksootilisi ideid ja kooslusi. Proovin leida vaheldusrikkust teemades.
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Peamise eelduse blogipidamise alustamiseks tekitas kolmanda lapsega kodus olemine. Tekkis võimalus oma hobile põhjalikumalt pühenduda ja teisalt oli võimalus ka oma päevakavasse blogipostituste vormistamine sisse mahutada. Nüüd on saanud sellest omamoodi vajadus ja sõltuvus ning väga palju toredaid emotsioone on olnud seotud just blogipidamisega.
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Blogi võiks muutuda veel põhjalikumaks, vaheldusrikkamaks, informatiivsemaks. Pingutan selle nimel, et blogisse üles riputatud retseptid oleksid usaldusväärsed. Fotode puhul tahaksin rohkem edaspidi käsitleda keerulisemate toitude step-by-step valmistuskäiku, et sel moel aidata kõiki, kes blogist meelepäraseid retsepte otsima tulevad.

Tunnustuse edasijagamisega on mul sama probleem nagu Voisulal. Oleks üks tunnstus, oleks lihtsam, sest kriteeriumid saab ise kehtestada. Viis tunnustust annab võimaluse juba veidi laiemalt vaadata ja tunnustust väärivaid blogisid on uskumatult palju. Esile tahaks tõsta nii uuemaid ja väga tugevaid omanäolisi blogijaid kui ka vana raskekahurväge, kes liiguvad edasi tuntud headuses ja kvaliteedis. Minu raske südamega (just väljajääjate pärast) tehtud valik oleks järgmine:
1. Nami-nami blogi. See kõlab küll sedamoodi, et õpilane annab õpetajale tunnustuse ja hinnangu, aga teisalt ei saa Eesti toidublogindusest rääkides ei üle ega ümber Eesti toidubloginduse emast ning Nami-nami toiduimpeeriumi loojast ja valitsejannast Pillest. Ühe inimese poolt tehtud tööna on Nami-nami portaal kui usinuse, tubliduse ja pühendumuse ausammas. Väga tänuväärne on see, et Nami-nami blogi on väga levinud ka väljaspool Eestit ning selle blogi kaudu on Pille väga palju head teinud Eesti köögi ja toidu propageerimiseks.
2. Tassike elu topelt koorega. Minu üks viimase aja lemmikuid. Võluv nii oma fotodega – kindlasti üks kaunimate piltidega eestikeelseid toidublogisid; kui ka põnevate ja põhjalike teemapüstitustega. Lugege näiteks emakeelepäeva teemaarendust või siis ka informatiivset postitust potipõllumajandusest. Ilus, põhjalik, huvitav, omanäoline ja väga paljulubav blogi.
3. Siit nurgast ja sealt nurgast. Mari-Liis blogi on Eesti blogimaastikul kui kirss tordil. Kauni blogija kaunis blogi, huvitavad toidud ja teemad alates ürgeestlaslikest lihtsatest armsatest toitudest kuni maailmaköögi (rõhuga küll Itaalial) pärliteni välja. Mari-Liis teemaarenduste põhjalikkusest annab aimu näiteks Hartšo teemaline postitus. Hariv ja ülevaatlik taustainfo pelgalt retsetpiedastamise asemel. Väga ilus blogi.
4. What a wonderful world. Juci blogi on hästi omanäoline ja kindlasti väga põnev blogi. Ümber maailma rännanud inimese maailm on paratamatult rikkam ja Juci puhul lisandub just see, et kui muu maailma maitseid avastades peame valdavalt raamatutarkust usaldama, siis sellest blogist leiab ka väga palju toite, mille taga on isiklik kohapeal-olnu kogemus ja kommentaar. Värviline, põnev, piirideta, innustav, hariv ja ka lihtsalt väga armas blogi.
5. Tegemisi-toimetusi. Aniitram on blogimaastikul juba aastakese toimetanud ning sinna aastasse mahub hästi palju põnevaid katsetamisi ja vahvaid ideid. Vaadake näiteks, kuidas on võimalik looduslike värvide abil martsipani värvida. Aniitrami blogi on minu jaoks hästi kodune ja soe. Ei oskagi seletada, mis selle emotsiooni tekitab, kuid seal blogis kolades tekib alati maal vanaema juures olemise tunne. Ja see on hästi vahva!

Veelkord pean kahjutundega tunnistama, et vähemalt viis sama toredat blogi pidin praegu nimekirjast välja jätma ja et see loetelu ei pretendeeri millelegi muule kui minu subjektiivsele tunnustusele ja kummardusele kõikide tublide blogipidajate suunal. Igapäevaselt oma muljeid ja retsepte jagades ehk ei tajugi me seda, et laiemas plaanis tegeleme me kõik millegi sellisega, mida saab nimetada Eesti toidukultuuriks ja selle säilitamiseks-väärtustamiseks. Mul on siiralt hea meel teie keskel olla!

Ja siinkohal pean oma blogi paariks nädalaks nüüd omapäi jätma, et käia veidi muljeid ja ideid kogumas. Luban, et jagan kõike põnevat ka teiega kui jälle tagasi olen.
Seniks kaunist algavat kevadet teile kõigile!