Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada müstilisest Tammuri talust, kus me muu hüva kraami juurde mekkisime ka jalustniitvaid (ja seda mitte kraadide, vaid puhta ja mõnusa maitse tõttu) koduse aia saadustest valminud napse. Seni olen ise teinud klassikalist jõulujooki, kuhu suve jooksul tuleb kirsse, maasikaid, vaarikaid jms lisada ning siis jõuludeni viina ja suhkruga seista lasta. Ühe marja baasil tehtud joogid olid üllatuseks – minu lemmikuks kujunes alõtšanaps, mis oli väga mõnusalt tugeva happe, mõrkja alatooni ja üldse erakordselt mõnusa maitsebuketiga jook. Alõtšadeni veel veidi aega on, seetõttu läks esimesen purki rabarberinaps.
Praegu peaks veel aianurgast rabarberit saama ja mina julgen peale enda umbes viis nädalat valminud joogi mekkimist soovitada, et tasub see tegu ette võtta küll. Nüüd muidugi tuleks jooki veel vähemalt kuu pudelis hoida ja siis saab juba sõpradele maitsmiseks pakkuda. Või ka jõulusid ootama panna.
Valmistamine on imelihtne ning vaja läheb vaid:
750 ml viina
1 l rabarberit (koorimata ja mida roosam vars, seda parem)
6 dl suhkrut
mõned viilud värsket ingverit
Pikka meelt ja kannatlikkust (jooks peaks valmis olema umbes 2 kuuga)
Lõika pestud ja koorimata rabarberivars tükkideks ning purusta kergelt köögikombainis (mõned korrad “pulse” nuppu vajutades).
Tulemuseks peaks olema umbes selline rabarberimass, nagu purgis hõljumas näha ehk siis mitte päris püree, vaid väikesed tükid.
Pane purgipõhja suhkrur, lisa rabarberimass ja ingveriviilud. Kalla peale viin ja sule. Hoia võimalusel pimedas ja jahedas ning käi aeg-ajalt raputamas, et suhkur lahustuks. Niimoodi peaks segu seisma umbes kuu aega või veidi rohkem.
Kuu aja pärast tuleb villimine ette võtta. Võta puhtad pudelid, kalla esmalt kogu naps läbi marli või sõela kannu vm anumasse ning lehtri abil pudelitesse.
Suru kogu vedelik rabarberimassist välja. Mina kasutasin marli abi ehk siis “väänasin” marli sees olevat massi kuni sealt veel vedelikku eraldus. Sõela puhul tuleks lihtsalt lusikaseljaga massi vastu sõela seina suruda.
Huvitav on see, et rabarberimass, mis alles jääb, on hallikas värvitu ollus. Ja see jook, mis pudelitesse villitud sai, on nunnult erkroosa rabarberijook. Rabarber on kogu oma värvi altruistlikult joogi sisse loovutanud ja ma hindan seda ennastsalgavust igati.
Nüüd tuleks veel vähemalt kuu aega kannatust varuda, et hüva rüübe veel täiustuks ning siis…. kas lihtsalt limpsimiseks, jää peale kallatuna, külma vahuveiniga segatult, toonikuga, mineraalveega jne. Väga puhta rabarberimaitsega tõeliselt mõnus jook kapis silma paitamas ja hea asja austajatele meelehääd valmistamas.
Cheers!
Vasta