Hoidistamise hooaeg on täistuurid võtnud. Rumal rahutus, mis hakkab juba kesksuvest peale vaevama, võtab lisa öödest ja sunnib igalt poolt otsiva pilguga uusi ideid, hoidistamist väärt algaineid ja tühje purke-pudeleid otsima.
Tundub, et neid, keda sama tõbi vaevamas, on teisigi. Tüüpiline on ka mõistmatu pilk ülejäänud pere või siis taudist puutumata jäänud inimeste silmis, kel ei õnnestu ka parima tahtmise juures aru saada, miks seda kõike ikka sel määral on vaja.
Minu viimaste aastate üks mõnusamaid avastusi, mis õnneks ka liiga palju vaeva ei võta, on koduste napside valmistamine. Aluseks on ikka klassikaline vanaemade napsuretsept ehk 1:1:1, kus siis üks osa marju või puuvilju, üks osa suhkrut ja üks osa alkoholi. Seda võin küll öelda, et suhkrut olen alati vähem pannud, sest liiga lääged joogid mulle kohe üldse ei meeldi. Lisatava alkoholi puhul annab mängida nii viina, valge rummi, brändi vm kangemaga. Kes eriti äkilist varianti tahab, võib ka kangemat kraami marjadele kallata (omal ajal tehti need marjajoogid sageli piiritusega). Ja siis lisamaitseid annab lisada vanillikauna, kaneeli, mustsõstra- või kirsilehti, ürte vm lisades. Mängimisruumi kuipalju.
Esimestel kordadel tegin ka seda viga, et ei kirjutanud üles täpseid vahekordi, mida purki seisma panin. Kuna selgus saabub alles mitme kuu pärast, siis eeldus, et küll mul ikka meeles on, ei ole paraku paika pidanud.
Üldiselt tasub mängida nii, et kui marjad-puuviljad on hapumad või ise vähese suhkruga, siis pigem veidi rohkem suhkrut ja kui suhkruid on ka marjades piisavalt, siis pigem vähe. Paar erilist lemmikut on ka tekkinud: kirsi ja vanilli rummiga tehtud jook on tõeliselt mõnus oma kirsikivi mõrkjuses, ilusa happesuse ja vaniljese täidlusega. Alõtšast ja viinast valminud jook on väga mõnus ning paljude lemmikuks saanud. Põldmarjad andsid väga hea tulemuse ja tegelikult ei olnud kogu valikus ühtegi jooki, mis üldse ei meeldinud. Sel aastal kavatsen katsetada just sügismarjadega – aroonia on juba purgis, pihlakas, pohl, astelpaju ja jõhvikas veel oma järge ootamas.
Eelmise aasta üks kindel lemmik oli ka ploomi ja rummiga valminud naps, kus veidi kirsilehti ka maitsesügavust lisamas. Selle joogi puhul taipasin õnneks ka märkmeid teha ning purki sai pandud:
700 g ploome
500 g suhkrut
700 g valget rummi
pisike peotäis kirsilehti
Kõige alla marjad, marjadele suhkur, kirsilehed ja siis see kõik rummiga üle loputada. Jahedasse ja pimedasse seisma, aeg-ajalt raputada ja nii see jook valmib. Maistma võib hakata paari kuu pärast, aga minul juhtus nii, et paar korda olin küll pealt saadud nestet vähemaks kallanud, aga põhiosa sellest eelmisel sügisel “käima” lükatud napsust seisis aasta aega ploomidel. Ja tuleb tunnistada, et iga järgmine kord oli jook järjest ja järjest parem ning praeguseks hetkeks on tõeline maitsepomm valminud.
 |
| Rummkuivatatud ploomid või kuidas iganes neid nimetada |
Kusjuures ilusad prisked suured mahlased ploomid on muutunud täiesti kuivatatud ploomide sarnaseks. Suhkrust ja rummist läbi imbunud ja hullult head 🙂
Igal juhul julgustaksin kõiki, kes mõnusast heast kodumaisest napsist lugu peavad, katsetama. Tulemust peab küll kannatlikult ootama, kuid samas võib olla kindel, et kui külalistele piduroa lõpetuseks ühe omatehtud napsu pakud, on vaimustunud ja rahulolev publik garanteeritud.
Vasta