No ei ole vist vaja kellelegi üle korrata, et käes on hapukapsa tipphooaeg. Nii on olnud, on nüüd ja jääb olema, et jõulud, seapraad, pohlamoos, verivorstid ja hapukapsas tekitavad selle turvaliselt tuttavliku ning koduselt korduva tunde, mis jõululaua taha istudes meid kõiki tabab.
surematuse pant ambroosia ei olnud miski muu kui mõdu. Skandinaavia
rahvaste jaoks peitus iidses mõdus tarkuse jõud. Mõdu suurejooneline populaarsus vältas läbi
keskaja, mil meejook voolas ojadena kuningakodades, aadlipaleedes ning
kloostrites. Samal ajal, kui lihtrahvas kostitas end odavama veini ja
õllega, sai mõdust pidujook, mis saatis nii rahvusvahelisi lepinguid kui
perekondlikke suursündmusi.
Eelpool kirjapandu annab hea võimaluse ka oma kodus end kuningana tunda ja olla nii ülbe, et mesist rüübet hoopistükkis kapsale kallata. Mee maitse sobitumises korraliku hapukapsaga ei ole vajadust kahelda. Ja miks mitte tuttavlikult turvalist toitu murdosa kaupa veidi muuta ja aina paremaks kohendada.
Hapukapsas mõduga:
hapukapsast
suhkrut (kes armastab vähem magusat kapsast, võib vähem panna)
maitse järgi
pomerantsi, ingverit vm jõulust maitseainet
Sega kõik
koostisained potis ning aseta kas pliidile või ahju hauduma. Umbes tunni aja
peaks hapukapsas valmis olema. Kontrolli veel maitseid, vajadusel lisa magusat,
soolast vm meelepärast.
Juurde sobib loomulikult üks korralik rikkalik seapraad, ahjukartul ning rüüpeks korralik Riesling, soovitavalt sealt piirkonnast, kus ka hapukapsast hinnata osatakse 🙂
Vasta