Kaunist uut aastat 2013!
Palju kordaminekuid ja hulganiselt hetki,
mis kunagi väärt meenutamist.
Palju kordaminekuid ja hulganiselt hetki,
mis kunagi väärt meenutamist.
Aastavahetus on see mõtteline osa ajast, kui kiputakse
tegema vahekokkuvõtteid. Iseenesest võib ette- ja tahapoole vaadata ju
suvalisel ajahetkel, aga aastanumbri vahetusega fikseerituna on pilt veidi konkreetsem
ja ajaühik mõõdetavam.
tegema vahekokkuvõtteid. Iseenesest võib ette- ja tahapoole vaadata ju
suvalisel ajahetkel, aga aastanumbri vahetusega fikseerituna on pilt veidi konkreetsem
ja ajaühik mõõdetavam.
Tegelikult on omamoodi vahva vaheaegu võtta
ning pilti veidi laiemas plaanis silmitseda. Toidutrende jälgida on ka päris
põnev. Ühest küljest on see, mida ja kuidas sööme, väga argine ja igapäevane
teema. Teisalt peegeldab see rohkem kui me arvata oskame meie üleüldiseid
elustandardeid ja ühiskondlikke suundumusi. Lugedes erinevate asjatundjate
ennustusi ja prognoose alanud 2013.aastaks, otsustasin välja tuua need, mis
mulle endale kõige kõnekamad tunduvad.
ning pilti veidi laiemas plaanis silmitseda. Toidutrende jälgida on ka päris
põnev. Ühest küljest on see, mida ja kuidas sööme, väga argine ja igapäevane
teema. Teisalt peegeldab see rohkem kui me arvata oskame meie üleüldiseid
elustandardeid ja ühiskondlikke suundumusi. Lugedes erinevate asjatundjate
ennustusi ja prognoose alanud 2013.aastaks, otsustasin välja tuua need, mis
mulle endale kõige kõnekamad tunduvad.
JOMO ehk Joy of
Missing Out. Minu absoluutne lemmik ehk siis eestindatuna ehk midagi
sellist: rõõm (või nauding) mittekaasalöömisest. Vastandiks on FOMO ehk Fear of
Missing Out ehk hirm mittekaasalöömise ees. Naudingu leidmine sellest, et alati
ei pea olema kohal. Igapäevaselt meie taskus, kodus, tööl ja autos olev meedia
tekitab võimetuse põgeneda või niisama lihtsalt omaette olla. Pidev pildilolek
väsitab, kurnab ning ei lõpe eales. Vastukaaluks sellele keskenduvad inimesed
üha enam olulistele inimestele ja hakkavad valima neid sündmusi, milles tasub
kaasa lüüa selmet arutult kogu aeg olla seal, kus koguneb rahvahulk. Rahulik
õhtusöök oma pere(või sõprade) seltsis ilma teleka, arvuti või telefoni
vahelesegamiseta, võib olla rohkem elamusi pakkuv, kui rahvarohke üritus, kus
suhtlus small-talk vestluse tasemel ehk
tegelikult sisutühi ajaraisk.
Missing Out. Minu absoluutne lemmik ehk siis eestindatuna ehk midagi
sellist: rõõm (või nauding) mittekaasalöömisest. Vastandiks on FOMO ehk Fear of
Missing Out ehk hirm mittekaasalöömise ees. Naudingu leidmine sellest, et alati
ei pea olema kohal. Igapäevaselt meie taskus, kodus, tööl ja autos olev meedia
tekitab võimetuse põgeneda või niisama lihtsalt omaette olla. Pidev pildilolek
väsitab, kurnab ning ei lõpe eales. Vastukaaluks sellele keskenduvad inimesed
üha enam olulistele inimestele ja hakkavad valima neid sündmusi, milles tasub
kaasa lüüa selmet arutult kogu aeg olla seal, kus koguneb rahvahulk. Rahulik
õhtusöök oma pere(või sõprade) seltsis ilma teleka, arvuti või telefoni
vahelesegamiseta, võib olla rohkem elamusi pakkuv, kui rahvarohke üritus, kus
suhtlus small-talk vestluse tasemel ehk
tegelikult sisutühi ajaraisk.
Toitu hakatakse vähem ära
viskama. Ka see on tegelikult üks väga oodatud muudatus mõtteviisis. Olen ise
vägagi seda meelt, et kuivanud leivast võib edukalt teha riivleiba või
leivasuppi, kuivanud saiast imemaitsvaid krõbesaiu või vaeseid rüütleid,
seismajäänud piimatooted saab sageli pannkookides ära kasutada jne. Esmalt
oleks nihe mõtlemises juba see, kui hakataks vähem toitu koju kuhjama ning kui
seda tehakse, siis hoitakse varudel silma peal first-in-first-out loogikat silmas pidades. Ehk siis kui mõni
toiduaine hakkab aeguma, proovitakse see kiirelt ära tarvitada, mitte aga
kergekäeliselt prügikasti poole läkitada. Ümbertöödeldud toidud ei ole vähem
väärtuslikud ja proovigem vanaemade säästlik ja nutikas suhtumine toitu
taaselustada. Jätkusuutlik mõtteviis peaks laienema väga jõuliselt ka
kulinaariasse. Toit ei ole selleks, et seda ära visata. Samamoodi ei ole enam
häbiväärne osta poest allahinnatud toitu, mille aegumistähtaeg on lähedal.
viskama. Ka see on tegelikult üks väga oodatud muudatus mõtteviisis. Olen ise
vägagi seda meelt, et kuivanud leivast võib edukalt teha riivleiba või
leivasuppi, kuivanud saiast imemaitsvaid krõbesaiu või vaeseid rüütleid,
seismajäänud piimatooted saab sageli pannkookides ära kasutada jne. Esmalt
oleks nihe mõtlemises juba see, kui hakataks vähem toitu koju kuhjama ning kui
seda tehakse, siis hoitakse varudel silma peal first-in-first-out loogikat silmas pidades. Ehk siis kui mõni
toiduaine hakkab aeguma, proovitakse see kiirelt ära tarvitada, mitte aga
kergekäeliselt prügikasti poole läkitada. Ümbertöödeldud toidud ei ole vähem
väärtuslikud ja proovigem vanaemade säästlik ja nutikas suhtumine toitu
taaselustada. Jätkusuutlik mõtteviis peaks laienema väga jõuliselt ka
kulinaariasse. Toit ei ole selleks, et seda ära visata. Samamoodi ei ole enam
häbiväärne osta poest allahinnatud toitu, mille aegumistähtaeg on lähedal.
Toit kui jagatud rõõm. Kodus
tehtud toidu jagamine nagu ka isetegemine on üks trende, mis järjest rohkem järgijaid leiab. Külla
minnes võtab igaüks ka midagi isetehtut kaasa. Jagatakse retsepte, ideid ja ka
toitu ennast. Näitena ka töö juurde kaasavõetud kook või siis naabritele viidud
taldrikutäis sooje pirukaid. Isetegemine on juba aastaid aina rohkem levinud nähtus. Isetegemisest tekkiv rõõm ei jää koduseinte vahele, vaid seda jagatakse enda jaoks oluliste inimestega. Toidust on saanud igati emotsionaalne teema ja see on vahva.
tehtud toidu jagamine nagu ka isetegemine on üks trende, mis järjest rohkem järgijaid leiab. Külla
minnes võtab igaüks ka midagi isetehtut kaasa. Jagatakse retsepte, ideid ja ka
toitu ennast. Näitena ka töö juurde kaasavõetud kook või siis naabritele viidud
taldrikutäis sooje pirukaid. Isetegemine on juba aastaid aina rohkem levinud nähtus. Isetegemisest tekkiv rõõm ei jää koduseinte vahele, vaid seda jagatakse enda jaoks oluliste inimestega. Toidust on saanud igati emotsionaalne teema ja see on vahva.
Kontrollitud toiduahel.
Üha enam muutub tähtsamaks see, kust on toit pärit ning milline on toidu
liikumise ahel meie toidulauani. Klausel “Made in EU” ei ole enam piisav. Väiketootjatele peaks see tähendama seda, et
nende tooted on järjest rohkem hinnas ning kõige suurem probleem näib siin
jätkuvalt olevat see, et kuidas kaupmees ja kauba (potentsiaalne) ostja omavahel kokku viia. Viimaste
aastate jooksul on väiketootjate toidu kättesaadavus oluliselt paremuse poole
liikunud. Kui nüüd ükspäev saaks ametlikult veel vabakasvatatud kodumaiseid
kanu ka osta, siis oleks meel kohe tükk maad rõõmsam.
Üha enam muutub tähtsamaks see, kust on toit pärit ning milline on toidu
liikumise ahel meie toidulauani. Klausel “Made in EU” ei ole enam piisav. Väiketootjatele peaks see tähendama seda, et
nende tooted on järjest rohkem hinnas ning kõige suurem probleem näib siin
jätkuvalt olevat see, et kuidas kaupmees ja kauba (potentsiaalne) ostja omavahel kokku viia. Viimaste
aastate jooksul on väiketootjate toidu kättesaadavus oluliselt paremuse poole
liikunud. Kui nüüd ükspäev saaks ametlikult veel vabakasvatatud kodumaiseid
kanu ka osta, siis oleks meel kohe tükk maad rõõmsam.
Nahk on uus filee.
Ninast sabani filosoofia kaasproduktina hakatakse ära sööma kõike, mis vähegi
kannatab ning suure tõenäosusega õpitakse igast looma või linnu osast midagi
maitsvat valmistama. Pardi-, kana-, kala-, sea- või mõni muu nahk krõbedaks
küpsetatuna ning erinevate toitude lisandina on üha enam levinud nähtus restoranides.Kondiüdi, rupsid ja kalapõsed on juba mõnda aega tegijad.
Ninast sabani filosoofia kaasproduktina hakatakse ära sööma kõike, mis vähegi
kannatab ning suure tõenäosusega õpitakse igast looma või linnu osast midagi
maitsvat valmistama. Pardi-, kana-, kala-, sea- või mõni muu nahk krõbedaks
küpsetatuna ning erinevate toitude lisandina on üha enam levinud nähtus restoranides.Kondiüdi, rupsid ja kalapõsed on juba mõnda aega tegijad.
Õlu. Eriti
väiketootjate ja selle piirkonna õlu. Toidukõrvaseks on üha enam trendikas juua
head ning põnevat õlut. Õluga on hea see, et kliimast sõltumatult on võimalik seda
pea igas maailma nurgas pruulida. Ja kindlasti ei ole siin silmas peetud
plastpudelitesse villitud või suurtootjate massimaitsele sobivaks timmitud
iseloomutuid õllesid, vaid põnevaid, maitseelamusi ja avastamisrõõmu pakkuvaid
märjukesi ning mida rohkem isetehtud, seda uhkem. Õlu joomiseks ei pea enam
õllekasse minema, ka restoranide menüüs on järjest suurem rõhk õllemenüül.
väiketootjate ja selle piirkonna õlu. Toidukõrvaseks on üha enam trendikas juua
head ning põnevat õlut. Õluga on hea see, et kliimast sõltumatult on võimalik seda
pea igas maailma nurgas pruulida. Ja kindlasti ei ole siin silmas peetud
plastpudelitesse villitud või suurtootjate massimaitsele sobivaks timmitud
iseloomutuid õllesid, vaid põnevaid, maitseelamusi ja avastamisrõõmu pakkuvaid
märjukesi ning mida rohkem isetehtud, seda uhkem. Õlu joomiseks ei pea enam
õllekasse minema, ka restoranide menüüs on järjest suurem rõhk õllemenüül.
Menüüvabad restoranid. Või no mitte päris menüüvabad, aga mitte ka kümneleheküljelise
fikseeritud muutumatu menüüga. Restoranid, mille toit valmib sellest, mis sel
päeval kättesaadavatest toorainetest värskeim. Selmet nõuda restoranis veise
sisefileed veinikastmes või grillitud lõhe rosé-pipraga, küsib tark klient
restoraniteenindajalt, mis teil täna on värskeim ja mida te soovitate proovida.
Eeldab muidugi ka mõnede klientide mõttemaailma muutumist avatumaks. Tuntud ja
turvaline võib olla märkimisväärselt igavam, kui ennast professionaalide kätte
usaldamine ning maitseüllatusteks valmisolek.
fikseeritud muutumatu menüüga. Restoranid, mille toit valmib sellest, mis sel
päeval kättesaadavatest toorainetest värskeim. Selmet nõuda restoranis veise
sisefileed veinikastmes või grillitud lõhe rosé-pipraga, küsib tark klient
restoraniteenindajalt, mis teil täna on värskeim ja mida te soovitate proovida.
Eeldab muidugi ka mõnede klientide mõttemaailma muutumist avatumaks. Tuntud ja
turvaline võib olla märkimisväärselt igavam, kui ennast professionaalide kätte
usaldamine ning maitseüllatusteks valmisolek.
Talveköögiviljad on uued tegijad. Peet, kaalikas, naeris, kapsas, kartul jm
meile ülihästi tuntud ületalve tarvitatavad juurikad astuvad tipprestoranide
menüüsse, andes ainest katsetamiseks, mängimiseks ning improviseerimiseks. Spargel ja
artišokk saavad vahepeal veidi puhkust.
meile ülihästi tuntud ületalve tarvitatavad juurikad astuvad tipprestoranide
menüüsse, andes ainest katsetamiseks, mängimiseks ning improviseerimiseks. Spargel ja
artišokk saavad vahepeal veidi puhkust.
Lastemenüü normaalseks. Tore, et restoranid pakuvad lastele vahel eraldi menüüd, aga kindlasti
ei ole enam vastuvõetav see, et lastemenüü tähendab automaatselt friikartuleid
ning kuumast õlist läbilastud sügavkülmutatud pihve. Laste nõudmised on vahel lihtsalt veidi erinevad, kui täiskasvanute ootused restoranitoidule. Trenditeadlik
söögikoht pakub lastele pigem korralikku isekeedetud kanasuppi, ise valmis
veeretatud lihapalle, isetehtud pastat või miks mitte ka isetehtud hakklihast
kastet. Kallid söögikohad ja kõik, kes te muuhulgas lastemenüüsid paika panete! Palun kustutage igaveseks see võrdusmärk lastetoit =
rämpstoit valemist ning mõistke, et justnimelt lastele tuleb teha kõige paremast toorainest
toitu. Las see toit olla lihtsalt veidi lihtsam ja kodusem.
ei ole enam vastuvõetav see, et lastemenüü tähendab automaatselt friikartuleid
ning kuumast õlist läbilastud sügavkülmutatud pihve. Laste nõudmised on vahel lihtsalt veidi erinevad, kui täiskasvanute ootused restoranitoidule. Trenditeadlik
söögikoht pakub lastele pigem korralikku isekeedetud kanasuppi, ise valmis
veeretatud lihapalle, isetehtud pastat või miks mitte ka isetehtud hakklihast
kastet. Kallid söögikohad ja kõik, kes te muuhulgas lastemenüüsid paika panete! Palun kustutage igaveseks see võrdusmärk lastetoit =
rämpstoit valemist ning mõistke, et justnimelt lastele tuleb teha kõige paremast toorainest
toitu. Las see toit olla lihtsalt veidi lihtsam ja kodusem.
Hüperlokaalsus.
Mitte ainult loetud kilomeetrite raadiuses kasvatatud toit ei ole tegija, vaid
järjest levinum on oma aias köögiviljade ja ürtide kasvatamine. Miks mitte ka
tagaaeda väike kanaaedik rajada. Värsked munad on siis igapäevaselt võtta.
Kehtib nii üksikisikute kui restoranide puhul. Põhjaka on siin suunanäitaja oma
järjest laieneva majapidamisega, kus kanad juba olemas ja põrssakari oma aega
ootamas.
Mitte ainult loetud kilomeetrite raadiuses kasvatatud toit ei ole tegija, vaid
järjest levinum on oma aias köögiviljade ja ürtide kasvatamine. Miks mitte ka
tagaaeda väike kanaaedik rajada. Värsked munad on siis igapäevaselt võtta.
Kehtib nii üksikisikute kui restoranide puhul. Põhjaka on siin suunanäitaja oma
järjest laieneva majapidamisega, kus kanad juba olemas ja põrssakari oma aega
ootamas.
Hea toit ei hakka kunagi olema odav. Kahjuks ei ole meil mõtet hellitada lootust,
et toit edaspidi muutuks odavamaks. Odavama toidu poole liikumine on oma
tulemust meile näidanud – pildile tekivad tootjad, kes hinnavõistluses värvivad kondimassi roosakaks ja
müüvad meile vorsti pähe. Paraku on kvaliteetne puhas toit alati kallim kui maitsetu odav keemiast pungil masstoodang. Siinkohal tasub teadlikult vastu astuda erinevate tootjate kehva
kvaliteediga toodetele ning eelistada (kui
vähegi võimalik) kvaliteeti kvantiteedile. See on paratamatu, et korralik
tooraine maksab ning söögem siis pigem
vähem, aga hästi. Kondijahust poolfabrikaadi asemel võiks eelistada kasvõi supikonte, mis ei maksa suurt midagi, aga supileeme saab sellest keeta ausa ja maitsva. Me ei ole väärt seda, et endale suhu toppida kahtlase
kvaliteediga odavat jama. Õnneks on meil olemas alati meie kodumaised
köögiviljad ja nende hind on küll jätkuvalt vägagi rahakotisõbralik. Väärtustagem läbi tarbitava toidu iseennast ja oma lähedasi.
Palju vahvaid söögielamusi teile kõigile alanud aastal!
et toit edaspidi muutuks odavamaks. Odavama toidu poole liikumine on oma
tulemust meile näidanud – pildile tekivad tootjad, kes hinnavõistluses värvivad kondimassi roosakaks ja
müüvad meile vorsti pähe. Paraku on kvaliteetne puhas toit alati kallim kui maitsetu odav keemiast pungil masstoodang. Siinkohal tasub teadlikult vastu astuda erinevate tootjate kehva
kvaliteediga toodetele ning eelistada (kui
vähegi võimalik) kvaliteeti kvantiteedile. See on paratamatu, et korralik
tooraine maksab ning söögem siis pigem
vähem, aga hästi. Kondijahust poolfabrikaadi asemel võiks eelistada kasvõi supikonte, mis ei maksa suurt midagi, aga supileeme saab sellest keeta ausa ja maitsva. Me ei ole väärt seda, et endale suhu toppida kahtlase
kvaliteediga odavat jama. Õnneks on meil olemas alati meie kodumaised
köögiviljad ja nende hind on küll jätkuvalt vägagi rahakotisõbralik. Väärtustagem läbi tarbitava toidu iseennast ja oma lähedasi.
Palju vahvaid söögielamusi teile kõigile alanud aastal!
Vasta