Esmalt alustaksin sellest, et ma mõneti olen muutunud põhimõtteliseks igasugu mugavus- ja ise-ka-enam-ei-tea-mida-tahta vidinate vastaseks. Munakeetjad ja banaaninagid on minu meelest naeruväärsed. Vabandust, kui kellegi veendumusi riivasin, aga no tegelikult elab inimkond üsna kvaliteetselt ka ilma nende nimetatud vidinateta. Ja ikka leidub keegi tubli turunduaja (sic! ka minu professioon), kes sulle mingi vidina ühel hetkel väljakannatamatult vajalikuks üritab muuta. Kuni reaalsus prioriteedid jälle paika paneb. Üldiselt olen aastate jooksul muutunud pigem skeptikuks, sest kui on olemas pliit, ahi, mikser ja mõned vajalikud nõud, saab suurema osa toite tegelikult üsna edukalt tehtud.
See eelnev pikk monoloog oli sissejuhatus ühe tõsiselt silmi särama paneva ahjunõu ja selles ahjunõus tehtud saia postitusele. Ma tõesti ei teadnudki enne, et just see saviahju efekti tekitav savist vidin on mu köögist veel puudu 🙂 Kui ise ei oleks katsetada saanud, oleksin esialgu kindla peale sõrad vastu ajanud, et pole mul enam vaja midagi.
Eks ole meile kõigile teada, kuivõrd eriliselt maitseb kivi- või saviahjus valmistatud sai. Just see seletamatu x-faktor, mis eristab elektriahjus küpsetatud saia puuküttega ahjus küpsetatust. Senini on olnud see erinevus selline paratamatuse konstanteerimine. Kui ikka ei ole kodus korralikku saviahju, siis pole midagi teha. Hea leiva pärast ekstra ahju ehitama ka ei hakka.
Täna sõime kogu perega aga ülimõnusat ja tõeliselt maitsvat foccaciat, mis oleks justkui saviahjust värskelt välja tulnud. Uskuge või mitte, aga selle mõnusa saia puhul oli tõesti maitse hoopis teistlaadne, kuigi tegin selle ikkagi oma elektiahjus. Saladus on siinkohal erilises Emile Henry leivaküpsetusnõus, mis koosneb keraamilisest alusest ning sinna peale asetatavast katmata poorse saviga sisepinnaga kaanest. Siin peitubki võti, kuidas spetsiifiline saviahju efekt on võimalik saavutada ka tavalises elektriahjus. Geniaalselt lihtne ja täiesti toimiv idee.
Sellises saviahju efekti tekitavas potis on võimalik küpsetada lugematul hulgal erinevaid küpsetisi. Kavatsen edaspidi kätt proovida nii tavalise koduleiva kui ka põnevate saiadega. Täna sai proovitud kätt vägagi hooajalise saiaga ehk siis klassikalise rosmariini focaccia puhul kasutasin rosmariini asemel hoopis õrnu kuusevõrseid, mis just praegu erkrohelised, vitamiinidest pungil ning mõnusalt mõrkjad-erksad. Toimis küll.
 |
| Siin on kuusevõrsed üsna viimase piiri peal. Kõige õigem on pungana ehk avanemata okastega võrsepunne korjata. Õnneks on kuuseliigid erinevad ja kui mõnel on võrsed sel aastal juba lootusetult välja veninud, siis teisel kuusel pungad alles pakatamas. |
500 g nisujahu
2 tl soola
1 pakk kuivpärmi
2-2,5 dl käesooja vett
80 ml oliiviõli
1 sl suhkrut
soolahelbeid
kuusevõrseid või rosmariinioksi
jahu rullimiseks
oliiviõli serveerimiseks
Kaalu kaussi jahu, lisa sool, sega juurde kuivpärm ja suhkur. Kalla juurde oliiviõli ja vesi (esialgu ära kogu veekogust taina sisse kalla). Sõtku ühtlaseks tainaks. Kui tainas tundub liiga kuiv ja ei hakka kokku, lisa vett. Sõtku tainast umbes kümme minutit, kuni see on ühtlane ja läikiv. Sama protseduuri puhul aitab ka tainakonksuga köögikombain, mis peaks taina mõnusaks palliks sõtkuma. Pea silmas seda, et liiga suure jahusisaldusega tainas muudab saia liiga kuivaks, nii et tainas peaks olema parajalt pehme.
Rulli või vormi tainas jahusel pinnal ümmarguseks või ovaalseks ühtlaseks lamedaks pätsiks. Tõsta jahusele ahjuplaadile. Kata toidukilega ning jäta umbes üheks tunniks sooja kohta kerikima.
 |
| Enne…. |
 |
| … ja pärast ahjuminekut |
Kerkinud tainasse vajuta jahuse näpuga augud ning “istuta” igasse auku kas väike kuusevõrse- või siis rosmariinioks. Puista peale soolahelbeid. Aseta eelkuumutatud ahju 200 kraadi juurde küpsema. Kui kasutad pildil näha olevat Emile Henry savivormi, siis kuumuta ahi maksimumkuumuseni (ca 240 kraadi) ning küpseta saia kaanega kaetult. Kuuma ahju asetatud savivorm tekitabki saviahjus küpsemise efekti. Küpseta saia ca 30 minutit, kuni see on mõnusalt kuldpruuniks küpsenud. Valmis saiale võid piserdada veel täiendavalt oliiviõli ning serveerida oliiviõli koos kuuma saiaga, kuhu saab siis saia dippida. Tõeliselt maitsev rustikaalne sai, kus maitseelamusi tekitamas nii mõrkjas-hapukad kuusevõrsed kui ka hamba all krõbisevad soolahelbed. Üldiselt kipub olema nii, et kui selline sai lauale tõsta, siis ülejäänud toidud kipuvad alles jääma ning seesama sai saab otsa ootamatult kiiresti.
Nii juhtus vähemalt meie juures. Sai sai otsa kuidagi kahtlaselt kiiresti 🙂 Eks tuleb peatselt jälle uus teha.
Kel huvi saviahju potti ise katsetada, siis Emile Henry tooteid tasub otsida Home Decori poodidest või siis ka veebist homedecor.ee lehelt, kust tellides peaks kaup juba järgmisel päeval sinuni jõudma. Nimetatud savivorm on täiesti värske uudistoode, mida on juba aastaid katsetatud. Nüüd on lahendus siis avalikuks väljatulekuks piisavalt küpseks ja toimivaks tunnistatud.
Tellides sisestada voucheri koodiks “isetehtud”, siis on kaup sulle tervelt 15% soodsam.
Vasta