Tõenäoliselt ja loodetavasti ei tule kellelegi üllatuseks, et meie laiuskraadil ja aastase päikesehulga peale vajame me suuremal osal kuudest D-vitamiini toidulisandina või siis peame me sättima oma toidulaua selliseks, et saaksime suukaudselt D-vitamiini seni, kuni päike jälle kõrgelt hakkab käima. Tegelikult tuleb välja, et D-vitamiini tase on normist madalam talvel 73% inimestest ning ka suvel on 30% eestlastest D-vitamiini puudujääk. Sellised tõsiasjad selguvad Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas Mart Kulli 2014. aastal kaitstud doktoritööst. Seetõttu soovitatakse Eestis D-vitamiini toidulisandeid kasutada talveperioodil kõigil inimestel, tubase eluviisiga ja üle 50-aastastel inimestel aga aastaringselt.
 |
| Risso rapsiõli on rikastatud D-vitamiiniga. Tark oleks seda tarbida kuumtöötlemata kujul. |
 |
| Siin on D-vitamiiniga rikastatud õlist valmistatud ürdi ja vürtsidega õli, petersellipesto ja murulaugumajonees. |
Miks me siis vajame d_vtamiini? Esmalt selleks, et D-vitamiini abil toimub kaltsiumi ja fosfori omastamine, D-vitamiin soodustab luude ja hammaste arengut, aitab vähendada vähendada infektsiooni- ja diabeediriski ning toetab südametööd. Kurikuulus rahhiit tekib lastel samuti D-vitamiini puudusest ning täiskasvanutel esinev luude pehmenemine või hõrenemine tuleneb samuti D-vitamiini puudusest. Paraku jälgitakse väga tähelepanelikult D-vitamiini tarbimist vaid väikelaste puhul ja peale esimese eluaasta möödumist sõltub see juba ema või teiste pereliikmete teadlikkusest ja tarkusest. Vanemaealistel, kelle puhul on luuhõrenemine sageli esinev häda, tuleks enne kaltsiumi manustama hakkamist kontrollida kindlasti üle D-vitamiini tase ja see vajadusel normi viia, sest kui see on allapoole normi, siis organism ei saa lihtsalt kaltsiumi kätte.
Selle pika jutu kokkuvõtteks jääb üle vaid nentida, et D-vitamiinile piisavale saamisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ning üheks heaks võimaluseks on Risso rapsiõli, mis on rikastatud D-vitamiiniga. Sellist õli on kõige parem tarvitada külmalt ehk siis kuumtöötlemine kahandab õli toiteväärtust märgatavalt. Loomulikult on üheks võimaluseks valmistada klassikaline salatikaste ja sellega koos siis mõnusat salatit nautida, õli kuumutamata kasutamiseks on aga veel mitmeid nutikaid võimalusi.
Lisaks D-vitamiinile sisaldab Risso rapsiõli looduslikult palju antioksüdante ja E-vitamiini, rohkelt küllastumata rasvhappeid ja oomega-3-rasvhappeid. Valguskindel ja reipalt kevadroheline pakend tagab õli parimate omaduste pikemaajalise säilimise.
Petersellipesto päevalilleseemnete ja kitsejuustuga
Klassikaline pesto ei vaja vist kellelegi tutvustamist, kuid sarnase loogikaga pestokastmeid saab valmistada pea kõikidest ürtidest. Minu talvisteks lemmikuteks on peterselli- ja tillipesto, mis sobib näiteks ideaalselt vana hea kiluvõileivaga nautimiseks.
 |
| Pildil sai petersellipestoga maitsestatud kiluleib vutimunaga. |
Paar prisket peotäit värsket peterselli
1-2 küüslauguküünt
1-1,5 dl SEDA Risso D-vitamiiniga rapsiõli
0,5 dl päevalilleseemneid
50 g kõvemat kitsejuustu, tükeldatuna
sidrunimahla
soola ja pipart
Tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaselt. Maitsesta. Kasuta kas salatikastmena, võileivakattena või muul meelepärasel moel.
Isetehtud murulaugumajonees
Tavapärasele hommikusele võileivale – salatilehe, juustu ja singi või muu kooslusega – võiks vahelduseks lauale sättida küllusliku ja väga tervisesõbraliku (avokaado! graavilõhe! muna!) võileiva, kus kõik komponendid viimistleb üheks mõnusaks koosluseks murulaugumajonees, kus kasutatud D-vitamiiniga rapsiõli.
 |
| Pildil oleva võileiva jaoks määri mustale leivale petersellipestot, sinna peale tõsta avokaadoviilud, sinna säti graavilõheviil ja praetud või uputatud (kooreta keedetud) muna* ning kõige krooniks säti murulaugumajonees. |
Mina armastan jätkuvalt valmistada majoneesi teha vanal heal moel ehk siis käsitsi vispeldades. Kes aga soovib, võib majoneesi ka elektrooniliste abivahenditega kokku suristada. Siis jääb lihtsalt see mõnus moment, kui kõik kokku siduma hakkab ja vedel õli kreemjaks emulsiooniks muutub, kogu oma võlus nägemata. Blenderis või purustajas majoneesi valmistades lisa õli samuti osade kaupa.
1 suurema muna kollane
2 sl mahedamat sinepit
1-2 sl sidrunimaha
soola ja pipart
2 dl SEDA Risso D-vitamiiniga õli
värsket hakitud murulauku
Eralda munakollane munavalgest. Tõsta kaussi, lisa sinep, sool ja sidrunimahl ning sega läbi. Hakka hästi vaikselt lisama õli. Esialgu vaid tilgake ja sega see siis läbi, siis jälle veidike ja sega läbi. Mida edasi, seda julgemalt võib hakata õli (pidevalt segades) majoneesile lisama hakata. Kalla kõik õli ära ning sega ühtlaseks. Lisa hakitud murulauk. Säilita külmas ja kasuta ära nädala jooksul.
Maitseõli ürtide ja vürtsidega
See on hästi lihtne ja samas nutikas võimalus, kuidas oma köögikapi peal alati töövalmis maitseõli hoida. Eriti hea, et lisaks maitsele saab õliga koos lisada toidule ka tervislikkuse nüansi.
Maitseõli valmistamiseks ei ole vaja muud, kui pudelisse sättida meelepäraseid ürte ja vürtse.
Pildil olev maitseõli sai maitsestust rosmariinioksast, paarist väikesest tšillikaunast, 1/2 tl valge- ja musta pipra teradest ning mõnest rosé pipra terast. Lase tõmmata paar päeva ja kasuta erinevate toitude maitsestamiseks.
* Uputatud muna valmistamiseks löö muna koorest välja sõelale. Lase vedel munavalge sõelast läbi valguda. Samal ajal kuumuta soolaga maitsestatud vesi keemiseni. Tõsta muna suuremale lusikale või väiksemasse kaussi. Keeruta vaikselt keev vesi (liiga suure mulliga keev vesi peksab muna laiali) keerlema ja libista muna keerise keskmesse. Keeda 2-4 minutit sõltuvalt sellest, kui vedelat munakollast armastad
Vasta