Värske iseküpsetatud aurav soe sai on kindlasti midagi sellist, mis jätab väheseid külmaks. Soojale saiale määritud või, mis osaliselt saia sisse sulab ja siis sinna peale puistatud soolahelbed….mmmm! Mõned hetked on nautimist väärt. Rääkimata sellest saialõhnast, mis kodus saia küpsemise ajal ja järel hõljub ning kõik pereliikmed vääramatu jõuga kööki kokku koondab.
 |
| Sellise Emile Henry savipoti sees (kaane all) valmis väga mõnusa krõbeda koore ja mahlase koheva sisuga sai |
Viimaseks vahvaks avastuseks saiamaailmas on minu jaoks olnud savipotis küpsetatud kaerahelbesai. Võluvalt lihtne tegemine täiesti tavaliste ja käepäraste komponentidega. Tulemuseks on samas krõbeda kooriku ning mõnusalt õhulise ja mahlase sisuga sai, mis on suurepärase maitse ning ka väga nauditava tekstuuriga. Sobib hästi nii niisama võiga või moosiga söömiseks, aga ka võileibade tegemiseks. Eriti praegusel ajal, kui tomatid on täisküpsed. Viil juustu ja paar tomatiratast saiale ning midagi maitsvamat on võimatu ette kujutada.
Üheks nipiks, mis saia nii mõnusaks võib teha, on saia küpsetamine (ja küpsetamisele eelnev kergitamine) savipotis. Mõte savipotis saia teha tuli mul üsna ootamatult kusagilt nähtud idee peale ja nüüd olen selle võtte enda kööginippidesse jäädavalt kinnistanud. Savipott tagab selle, et sai ei küpse liialt ära ning küpsemise ajal ringleb õhk suletud savinõus, mille sees sai küpseb. Mina kasutasin saia valmistamiseks Emile Henry uut One Pot nimelist savipotti, mis algselt on ette nähtud erineva ühepajaroogade valmistamiseks. Tõenäoliselt sobib ka iga teine savist pott samalaadseks kasutuseks. Seega tasub kodu riiulil olevaid savipotte võib-olla hoopis teise pilguga vaadata ja järgmisel korral ta hoopis saiateo ette rakendada. Viimane kergitamine toimub savipotis ehk siis savipotis olev sai tuleb tõsta külma ahju ja alles siis ahi soojenema panna. Nii kerkib ahjus ja potis temperatuur järk-järgult ning sai esmalt kerkib ja siis küpseb pidevalt kasvavas temperatuuris.
Saia puhul oli mugav see, et väga intensiivset sõtkumist ta ei vaja. Mulle sobib see hästi, kuna mu ustav pärmitaina sõtkuja ehk KitchenAidi kannmikser viibib hetkel linnakodus, aga ma ise maakodus. Kuna tainas on pigem vedelapoolne, siis piisas sellest, kui segasin taina lusika abil ühtlaseks. Jahuna kasutasin speltajahu, mis on igal juhul parem valik kui tavaline nisujahu.
8-10-le
2 dl täistera kaerahelbeid
4 dl keeva vett
25 g presspärmi + veidi vett pärmi lahustamiseks
1 tl soola
2 sl tumedat siirupit või mett
ca 8 dl speltajahu
kaerahelbeid pealepuistamiseks
võid vormi määrimiseks
Sega kaerahelbed siirupi ja soolaga ning kalla siis peale keev vesi. Jahuta toatemperatuurini. Sega pärm vähese koguse käesooja veega ning kalla jahtunud kaerahelvestele. Lisa jahu ja sega kõik läbi. Kata tainakauss majapidamiskilega ning jäta tunniks-paariks kerkima. Määri savipott võiga. Sõltuvalt poti suurusest võid igaks juhuks võiga määrida ka potikaane, kui küpsedes peaks sai vastu potikaant kerkima. Kalla tainas potti, puista peale kaerahelbeid ning tõsta koos potiga külma ahju alaossa. Keera temperatuur 200 kraadi peale ja küpseta saia ca 70 minutit. Viimased kümme minutit võid saia ilma kaaneta küpsetada, Nii saad saiale kuldse kooriku.
Kalla sai potist välja ning jahuta võimalusel jahutusrestil. Naudi värskelt ja paku juurde head võid. Soovitavalt soolahelvestega 😉
Vasta