Lapsed ja toit. See on sõnakombinatsioon, mis on kardetavasti nii mõnegi ema pähe mõned hallid juuksekarvad tekitanud ning paljudel mingil eluperioodil suurima väljakutsena tundunud. Ei ole siin erandiks ka mina ja mida rohkem täisväärtuslikust toitumisest ja puhtast toidust teada saad, seda suuremat tähelepanu pöörad sellele, mida söövad sinu lapsed. Väiksed kasvavad organismid, kellel just kasvamise ajal on vaja kõike seda, mis oleks edaspidises elus tervise ja õigete eelistuste nurgakiviks. Oleks see siis lihtne ülesanne! Mingil eluperioodil võivad lapse enda valikud olla ahastamaajavalt konservatiivsed ja välistavad, et ükski kavalus ega nipp ei näi liigne lapse söömasaamise vankri ette rakendatuna.
Seetõttu olin ma õhinaga nõus osalema laste toidule ja toitumisele suunatud raamatu “Maitsev kõhutäis” koostamisel, kui minult paluti kirjeldada oma kogemusi, karisid, nippe ja õnnestumisi oma kolme poja toidulaua koostamisel. See ei ole olnud lihtne tee.
Natuke juttu ka minu ja minu pere kogemustest kolme mehepoja kasvatamisel ja toitmisel |
Õnneks tean, et ma ei ole oma mures üksi. Pigem jätkub alati kokkusaavate emade ringis õhkuvisatud laste toitmise teemal juttu pikaks-pikaks ajaks. Laste toidulaud näib olevat lõputu teema põlvkondade vahetumise jadas. Sest emad hoolivad ju oma lastest ja soovivad neile parimat. Kui ei hooliks, siis polekski ju probleemi.
Kui haarata kätte Helios kirjastuse poolt välja lastud raamat „Maitsev kõhutäis“, siis on see pühendatud kaanest kaaneni just laste söömisharjumustele ja lastele sobivatele söökidele. Raamat on hästi haarav, kuna minu jaoks on olnud laste toidulaua tervislikuna hoidmine ka üks elu suurimatest väljakutsetest. Kuidas võidelda kartulikrõpsude ja limonaadidega, kui koduse selgitustöö nullib esimene laste sünnipäev, kus aukohal pesukausitäite kaupa kartulikrõpse? Sa ei saa kasvatada oma last suletud uste taga ja reklaamitööstus ning erinevad mõjutused hakkavad varem või hiljem iga lapse mõttemaailma mõjutama. Minu viimane laps sõi esimestel eluaastatel nii mitmekesist toitu ilma igasuguse pirtsutamiseta ja nüüd seisan ma koolieelikust lapse puhul silmitsi samade probleemidega, mis ka vanemate laste puhul. Uusi maitseid ja ei proovita ja vabalt valida lastes kipuvad lapse enda eelistused olema ka pehmelt öeldes mitte just kõige paremad.
Toidupüramiid. Hea koos lastega vaadata ja arutada |
Raamatus on soovitusi menüü koostamiseks ka neile, kes peavad igapäevaselt laktoosi- ja/või gluteenitalumatusega rinda pistma |
Õnneks andis raamat „Maitsev kõhutäis“ sellele küsimusele mitmeid vastuseid ja seletusi. Toitumisterapeudi ja lastearsti vaatenurk laste söömisprobleemidele rahustab ja seletab veidi, miks laste toitumine võib vahel olla kõike muud, kui mõistlik ja mõistuspärane. Lehitsedes raamatut tabas mind väike kahjutunne, et miks küll sel ajal, kui olin ise noorem ja kogenematum ning kahe väikese lapse pealt alles õppisin seda laste toitumise teemat lahti mõtestama, sellist raamatut käepärast polnud. Kümmekond aastat hiljem ja oma kolmanda lapsega olen tegelikult ju samade küsimuste juures tagasi, olles lihtsalt suuremate laste kasvamisest üht-teist õppinud. Esimese lapse puhul oled esialgu ainult sina, su laps ja sinu mure. Seega on igati huvitav ja õpetlik lugeda nii lastearsti, toitumisterapeudi kui ka mitme tuntud inimese – Yoko Alenderi, Lenna Kuurmaa, Simona ja Jaan Tätte, Piret Vihmari, Aet Trisbergi, Grete Sutropi, Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaare ja, khmm-khmm, ka minu pere toiduteemalisi heietusi koos pere lemmikretseptiga. Selgelt joonistub välja see, et toidu- ja laste söögiharjumuste teema on kõikidele emadele väga oluline ja südamelähedane. Raamat on sümpaatselt lastepäraste illustratsioonidega ning sel kujul tekib ka pere kõige väiksemates kindlasti huvi näiteks toidupüramiidi pildi vastu. Siis on hea koos arutada, et mida ja miks ja kui palju.
Mõned retseptid, mis aitavad pirtsutavatele lastele toitu ahvatlevaks muuta |
Bataadifriikad skooriksid ka meie pere poiste seas |
Loomulikult ei puudu raamatust ka mahukas retseptiosa, kus lastepäraseid retsepte jagub nii hommiku-, lõuna-, õhtu- kui ka pidusöögiks. Eks vahel vaevab ennastki ideede kriis, kui mõnel lapsel pirtsutamise ajajärk jälle täies hiilguses peal.
Sümpaatne on ka see, et eraldi peatükk on pühendatud ka talumatustele ehk siis nippe ja soovitusi leiavad nii gluteeni- kui laktoositalumatusega rinda pistvate laste vanemad. Ajakohased soovitused ja asendused on ilusti välja toodud, millega saab ka talumatuste puhul oma toidulauda mitmekesisena ja maitsvana hoida.
Elina Sildre illustratsioonid teevad raamatu armsalt lastepäraseks |
Kokkuvõtvalt – kui teil on kodus väike laps või lapsed ja te soovite asjalikku nõu selles osas, kuidas lastega pere toidulauda hoida tervislikuna, mitmekesisena ja maitsvana või kuidas näiteks kehva isuga last sööma saada, siis peaks teie koduses raamaturiiulis selline raamat kindlasti käepärast olema. Pärast endal lihtsam ja jalgratast ei pea ka ise leiutama hakkama.
Vasta