Esmalt väike meeldetuletus, et veel mõne päeva jooksul võivad “Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu” soovijad endast märgi maha jätta ning raamatu ja toiduteemalise ehte loosimisel osaleda, jättes endast maha väike kommentaar.
Aga muud juttu ka. Eesti Maitsed on pea kogu aeg meid üllatamas väga põnevate projektidega, mis aitavad inimest ja toitu erineval moel kokku viia ning murda müüte ja luua uusi lugusid. Ise olen küll hulganiselt vahvaid kogemusi ja üllatavaid momente just eelpool mainitud põhjusel läbi elanud.
Ja õnneks tegijate ind ei rauge, pigem vastupidi. Põnevaid tegemisi jagub jõulukuussegi. Veel on käimas Eesti Maitsed Täna aktsioon, mille käigus erinevad toidukohad nii Tallinnas kui väljaspool Tallinna pakuvad vahvaid päevapakkumisi. Idee on pakkuda omavahel hoolikalt sobima sätitud toitu ja jooki ning pakkumine peaks olema midagi sellist, mis kõige paremini tutvustab seda kohvikut/restorani. Minul õnnestus seesama päevapakkumine üle vaadata/maitsta Mustas Puudlis.
Must Puudel asub Müürivahes ja tuleb tunnistada, et liiga sageli ma sinna ei satu. Vahel lippan küll läbi, aga siis on tavaliselt käsil kiire ja sihipärane liikumine punktist A punkti B, kuhu enam kohvikussepõige vahele ei mahu.
Seekord sai see aeg võetud ja Musta Puudli pakkumine – porgandi-ingverikook ning apelsinikohv – ära maitstud.
Must Puudel on üks mõnus mitte liialt pretensioonikas retrostiilis koht, kus kohtab nii lahedalt olümpiamängudeaegset termatiinist bordoopunast baarileti vooderdust kui ka samas ajajärgust pärit karupruune kontoritoole. Videodisko on õnneks sinna möödunud ajajärku jäänud ja sellega seal kohvikus inimesi ei terroriseerita.
Aknalaudadele on laotatud nostalgiliselt vanu ajakirju ja kui möödaruttavate inimeste silmitsemisest küllalt saab, siis võib omaaegseid poliitkorrektseid nalju ajakirja Pikker vahendusel lugeda. Või siis sirvida vana head Vikerkaart ning tuletada meelde, millised kultuurisündmused toimusid mõnekümne aasta eest, kui kultuuripealinna tiitlist ei osatud veel undki näha.
Must Puudel tundub olevat selline mõnus pingevaba koht, kus saad nautida nii kerget taskukohast einet (valikuga saab tutvuda näiteks SIIN) kui ka niisama kohvi ja kooki. Koogid, muide, tulevad Heidi Park’i käe alt ja see peaks juba enda eest rääkima.
Minul õnnestus maitsta nohusesse talve hästi sobivat ingveriga (ehmatab viiruseid, teadagi) porgandikooki kus Kreeka pähklitega ei oldud koonerdatud.
Porgandikook just täpselt minu maitse järgi. Mahlane, mitte liiga magus, kergelt vürtsikas ja pähkliselt krõmpsuv. Toorjuustune kreem ka veel siidisust lisamas. Maitses nii hästi, et võtsin ka koju seda kooki kaasa ning omamoodi komplimendina koogile sõi seda isukalt ka minu keskmine poeg, kes muul ajal on totaalne porgandivihkaja (porgandirattad tema tühjakssöödud supitaldriku serval on tavapärane nähtus). Sõi ka peale seda, kui mainisin, et tegemist on PORGANDIkoogiga 🙂
Porgandikoogile assisteeris rikkalik apelsininüansiga kohv, kus kreemise vahuga mahe kohv oli särtsu saanud Cointreau liköörist. Hästi külluslik ja minu maitse jaoks ehk isegi veidi liiga magus, aga minu puhul on tegemist ka Liivimaa kehveima magusasööjaga. Igal juhul oli kooslus mõnus, millegipärast äratuntavalt talvele viitav, nii et kui midagi puudu jäi, siis oli see vaid vaikne jõulukuu lumesadu Musta Puudli akna taga.
Seega, kui soovite ise kaeda, kuidas nõuka-aegne nostalgia põimituna tänapäeva välja näeb või et mis tunne on istuda vanalinnas ühes armsas kitsas tänavas suurte akende all, siis astuge kindlasti Mustast Puudlist läbi.
Kui aga soovite tutvuda teiste põnevate pakkumistega, mida Eesti Maitsed on võtnud nõuks vahendada, siis tasub Eesti Maitsed Täna FB lehel “Meeldib” nuppu vajutada. Seal toimuvad ka loosimised ja üleüldse on siis kindel, et värske ja põnev info koheselt sinuni jõuab.
Vasta