NB! Hoiatus. Selle postituse visuaalne pool on pöördvõrdelises seoses roa häädusega. Ausalt!
Kogu loo alguses pean tänusõnad suunama Heimarile, kes pakkus värskeid küülikuid. No selliseid jänkusid, kes olid Hiiumaalt toodud ja alles eile t…., olgu, sõnastagem ka nõrganärvilistele vastuvõetavalt – need jänkud, kes eelmise päeva hommikul veel rõõmsalt oma jänkuelu elasid.
Pakkumine oli ahvatlev ja nii need mõned jänkud veidi vagasemas olekus eelmise päevaga võrreldes meie juurde jõudsidki.
Kuna küülikuga kogemused on mul täpselt nii õhukesed, et mingile tugevale teadmisele väga tugineda ei ole, siis lappasin esmalt läbi oma kodusolevad erinevad kokaraamatud. Variante oli mitmeid. Juba mõnda aega kuklas tiksunud idee teha küülikut siidris, jätsin hetkel kõrvale. Itaalia raamatus oli vaid kaks peamist soovitust – rosmariin ja oliiviõli. Hmmm… Mõnikord, kui end tugevamalt tunnen ehk proovin ära. Lõpuks leidsin oma viimati soetatud Rick Steini “French Odyssey” raamatust retsepti, mis mu tähelepanu köitis.
Pärit on retsept Prantsusmaalt Cascqogne maakonnast ja koostisainete järgi tundus usaldusväärne. Traditsiooniline roog sealkandis. Küülikutegu alaku!
Küüliku pajaroa jaoks on vaja esmalt malmpotti. See on kohustuslik. Muudest komponentidest: 1 noor küülik jagatud 8 tükiks, 3 supilusikatäit pardi- või hanerasva (hurraaa! täpselt selline kogus oligi mul parditeost kapis olemas), 50 gr kamarata läbikasvanud peekonit, 6 šalottsibulat, 2 spl jahu, 4 porgandit, 2 paksemat sellerivart, korralik punt bouqet garni’t ehk siis tüümian, rosmariin ja loorber, 18 kuivatatud ploomi (originaalis Agen prune aga no mine sa meie kaubandusse neid nõutama, olid California omad ikka), pudel punaveini (soovitavalt Cotes de Casqogne – seda paraku ei olnud ja nii ohverdasin veinikapist ühe Cotes de Rhone’i), soola ja pipart.
Tegevuskäik järgmine: maitsesta küülik soola ja pipraga. Pane suur ja sügav pann tulele keskmisele kuumusele. Pane pannile pardirasv, lisa peekoniviilud ja lase pruunistuda. Lisa sektoriteks lõigatud sibul ja kuumuta, kuni kõik on kuldpruun. Tõsta kõik pannilt taldrikule ja pane kõrvale. Samas rasvas kuumuta küülikutükid mõlemalt poolt, saputa peale jahu ja kuumuta veelkord mõlemalt poolt. Lisa porgand ja seller ning siis eelnevalt kõrvale asetatud peekon-sibul. Siis lisa potti veel bouquet garni ja pooled ploomidest. Kalla peale punavein (minul kulus ära terve pudel või no veidi jäi siiski kokale ka 😉 ) nii, et küülik oleks kaetud. Vajadusel lisa tiba vett, peaasi, et potitäis liha vedeliku sees nüüd oleks. Lase podiseda vähemalt 1 tund.
Kui küülik valmis, tõsta lihatükid koos juurikatega potist välja. Ploomid jäta potti. Kata liha ja juurikad ning hoia soojas. Võta bouquet garni välja ning litsu kaste sees olevad ploomid katki. Mina surusin selles faasis kogu kastme ka korra sõelast läbi. Lisa teine pool ploomidest ja lase kastmel veidi podiseda, et ta kokku keeks ja ploomid kastmes mõnusalt paisuksid. Siis kalla kogu veinileem küüliku ja aedviljatükkidele või ka vastupidi. Valmis ta ongi!
Juurde sai pakutud võis hautatud sibulaga ja sinepiga kartulipüreed. Originaalis peaks lisaks olema polenta. Meie väga suured polenta austajad ei ole, seepärast tundus mulle, et on paras hetk süüa üle pika aja üht head kartuliputru 🙂
Vaatamata oma täiesti ebaisuäratavale välimusele (punases veinis hautatud hele liha ei saagi vist liiga apetiitne välja näha) oli küülik tõesti väga maitsev ja mahlane. Parasjagu pehmeks haudunud, maitsed kõik ilusti olemas. Must ploom andis kastele mõnusa magus-suitsuse maitsenüansi. Sai kohe mõnuga söödud. Näpud ka puhtaks limpsitud ja kondid puhtaks lutsutud (viimane koera kurvastuseks, kes lootusrikkalt kogu pidusöömingut jälgis ning kelle silmi sugenes aja möödudes ilmselge ahastus) 🙂
Veelkord tänud Heimarile ja varsti proovin ära ka siidris küüliku!
Vasta