Vahelduseks tavapärasele basiilikupestole, võib proovida teha pestosid erinevate ürtidega. Ja ka parmesani võib välja vahetada. Tegelikult on kogu pestondus puhas looming – kombineeri erinevaid ürte-juuste-pähkleid-õlisid ja võid iga kord üllatuda, kui mõnusa maitsekoosluse oled valmis vuristanud.
Kuna mu kasvuhoones on parasjagu saanud valmis esimesed rucolapuhmad, siis otsustasin teha seekord pesto rucolaga. Ja et peenralt korjatud kogus jäi tiba kasinaks, siis lisasin rucolale ka peotäie võilillelehti. Tulemus oli mõnusalt kreemine (kitsejuustu struktuur on hoopis teine, kui soolahelbelisel kõval parmesanil) ja samas pikantselt mõrkjas.
Vaja läheb selle pesto jaoks:
paar suuremat peotäit rucolat
peotäis röstitud piiniaseemneid
ca 1 dl oliiviõli
100 gr kitsejuustu
2-3 küüslauguküünt
soola-pipart maitsestamiseks
Pane juust, piiniaseemned, küüslauk ja rucola blenderisse ning püreesta. Kalla peale oliiviõli ja püreesta edasi kuni sobiva konsistentsi saamiseni. Maitsesta soola ja pipraga vastavalt oma maitsele.
Kasuta kas võileivamäärdena, salati-liha-köögivilja jm juurde. Lühidalt, kasutusvõimalusi üsna piiramatult.
Ja veel, kui sa ei soovi pestot kohe ära süüa, vaid soovid veidi aega säilitada, siis pane ta õhukindlalt suletavasse anumasse ja kalla peale oliiviõli nii, et pesto pealispind oleks õliga kaetud. Õhuga kokkupuutes kipub pesto muidu hallitama minema, kuid õlikiht kaitseb selle eest.
Vasta