Tegemist on koogi või tordiga, mida võib jälle sildistada minu lemmikute alla.
Paraku oli see tänamatult kauaks ununenud lemmik, juhtus nii, et polnud seda teinud päris pikka aega. Õnneks jäi Pavlovast järele 4 munakollast, mistõttu vana hea sõber sidrunitort sai ära tehtud ja oma auväärsele kohale minu blogis paigutatud.
Lemon tart ehk siis sidrunitort on jällegi brittide looming ning see siin toodud retsept on pärit paari aasta vanusest Olive ajakirjast ning kombineeritud kahest retseptist kokku (Olive’is on nimelt rubriik, kus Gordon Ramsay ja Olive’i lugejate retseptid võistlevad omavahel. Mina võtsin mõlemast retseptist paremiku).
Selles koogis meeldib mulle siidine sidrunhapu täidis. Täidiseks võib kasutada ka lemon curd’i, tulemus jääb üsna sarnane (kes tahab eriti lihtsa vaevaga teha ja satub M&S toidupoodi, siis seal on purgis lemon curd olemas). Samas ei ole siintoodud koogi täidise valmistamine üldse keeruline ja värskelt valmistatu maitse on kindlalt parem.
Minu lemon tart või siis eestipäraselt sidrunitort sai sellistest koostisosadest:
Põhja jaoks: 125 grammi võid, 100 grammi suhkrut, 1 muna ja 250 grammi jahu.
Pane toasoe või ja suhkur köögikombaini ning hõõru kreemjaks (või siis sega mikseriga), lisa muna ja vahusta veel veidi. Lisa jahu ning sega kõik ühtlaseks. Kui tainas tundub liiga sitke ja paks, lisa paar lusikatäit vett (jahud on erinevad, seega peaks jälgima, et tulemuseks oleks paraja sitkusega vormitav tainas). Pane tainas külma ca 30 minutiks. Rulli seejärel tainas parajaks 20-24 cm vormi jaoks (tainas peab ulatuma nii põhjale kui külgedele). Küpseta põhja 190 kraadises ahjus ca 10 minutit koos raskusega + 5 minutit ilma raskuseta.
Inglise keeles on selle meetodi nimetus blind baking ja see tähendab seda, et vormi surutud tainale tuleb asetada kas foolium või küpsetuspaber, sellele asetada raskus (nt oad või herned) ja küpsetada raskuse all kuni tainas on kergelt pruunistunud. Minul on selleks puhuks kasutusel korduvkasutatav küpsetuspaber – hästi mugav ja mõnus abiline. Leidsin selle Rimi majapidamisosakonnast. Tegemist on mittenakkuva ja pestava musta lehega, mis mul köögis pea pidevalt kasutusel.
Täidise jaoks vajad: 200 ml vahukoort, 2 muna ja 4 munakollast, 2-3 sidruni mahl (minul oli 2 sidrunit ja üks laim), 1-1,5 dl suhkrut.
Pigista sidrunitest mahl välja. Klopi munad ja munakollased koos suhkruga segamini. Lisa koor ja sega. Viimasena lisa sidrunimahl.
Määri eelküpsetatud tordi põhi munavalgega (võta täidisesse minevatest munadest) üle. See aitab põhjakihil jääda krõbedamaks ja väldib täidise imbumist põhja sisse ja selle nätskeks muutumist. See nipp oli mu korduvalt kasutatud retseptis kogu aeg kirjas, kuid seni ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Peale seda, kui Heidi Park’i koolitusel käinud toidublogijad sedasama nippi jagasid, panin tähele, et Olive’ist pärit retsetpis ju täitsa olemas munavalgega pintseldamine 🙂
Peale sidruni lisamist kurna segu läbi sõela.
Kalla täidis eelküpsetatud põhjale ja aseta ahju (proovi täidis kallata põhjale võimalikult ahju lähedal, et vedela täidisega ei peaks kaugelt kõndima hakkama).
Küpseta 190 kraadi juures ca 50-60 minutit. Täidis võib jääda ahjust välja võttes veel kergelt võbelev. Jahtudes taheneb täidis piisavalt tugevaks, samas säilib siidiselt pehme kontsistents.
Võta kook ahjust ja lase jahtuda.
Kui kodus on olemas gaasipõleti, siis puista peale tuhksuhkrut ja pruunista tuhksuhkur krõbedaks pealiskihiks. Tulemuseks on krõbe karamelline pealiskiht (à la kreembrülee)
Variatsioone veel, mida sidrunitordiga teha:
– kaunista tort suhkrusiirupis keedetud sidruniviiludega (selleks kuumuta 100 grammi suhkrut 200 ml vees, lisa 8 õhukest sidrunilõiku ja keeda madalal kuumusel, kuni sidrunilõigud on pehmed ja läbipaistvad). Aseta sidruniviilud ühtlaselt tordile
– põhja ja täidise vahele võib panna tumeda šokolaadi kihi. Sulata 50 grammi šokolaadi ning vala veidi jahtunud põhjale peale põhja küpsetamist. Lase šokolaadil veidi hanguda, siis alles lisa täidis ning küpseta kook koos täidisega nii nagu retseptis kirjas.
Ma julgen endale võtta vastutuse lubada, et kindlasti saab see tort üheks lemmikuteks. Magushapu täidisega siidine kook ei saa jätta kedagi külmaks. Klassikute tekkimisel on olnud mingi põhjus ja selle tordi puhul ei pea pikalt põhjendama, miks nii paljud seda kooslust on armastama hakanud.
Vasta