Salveivõiga pasta näol on tegemist toiduga, mis meil menüüs juba mitmendat hooaega ja mida sööme siis, kui salvei piisavalt jõudu kogunud ja suvist päikest oma lehtedesse talletanud. Siinkohal on tegemist mingil määral kultusroaga – läbi selle koosluse tekkis minu ja salvei vahel üsna kirglik suhe. Eelnevalt olin küll proovinud salveid kasutada, kuid tänu salvei suhteliselt spetsiifilisele ja tugevale maitsele võib ta vales kohas üsna ehmatava tulemuse anda.
Samas, saades aimu, milliseid suurepäraseid maitsekooslusi on võimalik salvei õige kasutamise abil saavutada, on minu ürdipeenral sel ürdil olnud juba aastaid auväärne koht. Selle aasta karm talv võttis paraku juba puitunud olekuga põõsalt eluvaimu, kuid värske lapsuke on juba jõudu kogumas. Ja oodake vaid, kui saabub kõrvitsa hooaeg. Kooslusel salvei + kõrvits kavatsen sügisel pikemalt peatuda.
Tegemist on esmalt siiski ravimtaimega, mida kasutatakse (eriti vahemeremaades) ka kulinaarias.
Vanadel roomlastel on ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei?
Ravivalt mõjub salvei väga mitme haiguse puhul, kohati peetakse teda isegi imerohuks alates naiste viljatusest, vananemisprotsessi pidurdamisest kuni seedehäireteni välja. Raviotstarbel tuleks lusikatäiele salvei ürtidele kallata peale klaasitäis kuuma vett ja lasta tõmmata. Täpsemaid juhiseid võib lugeda SIIT.
Väidetavalt aitab salvei toitude rasvasust neutraliseerida.
Aive Luigela: kulinaarias leiab salvei laia kasutust, eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab hautamisel lisatud salveileht erakordset hõrkust. Kui suvel koduaias kaminatulel šašlõkki küpsetada, ei tohiks enne varda tulele tõstmist unustada salveilehti liha ja sibulatükkide vahele torkamast. Salvei sobib hästi kalatoitudele, kusjuures eelistatumalt heledamale kalalihale. Köögiviljadele ja munaroogadele annab salvei omapärase maitse, kusjuures ühest lehest piisab tervele roale. Väga hästi sobib vorstitoodetele ja -roogadele, kala- ja liha marinaadidele, tomati-, peedi- ja rohelistele salatitele, ka riisi-, oa- ja hernetoitudele, rohelisele võile, juustule, kohupiimale, taignatoodetele. Salveikastet valmistatakse rasvastele kaladele. Värskeid lehti lisatakse omletile või munataignasse.
Aga mina naasen oma pasta juurde, mis päritolult Itaalia Toskaana piirkonnast, üks erakordselt lihtne ja maitsev roog ning mida tasub teha vaid värskest salveist.
Vaja läheb (kogusest peaks jätkuma 4-le):
peotäis värsket salveid
100 grammi õiget võid
100 gr peenelt riivitud parmesani
ca 300-400 grammi pastat (eelistada võiks värsket munapastat)
soovi korral ka küüslauku
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel või ja lisa sinna salvei. Lase vaikselt salveil või sees küpseda, kuni või muutub pähkelpruuniks ja salveilehed krõbedaks (nagu friteeritud oleksid). Väldi kõrvetamist liiga kõrgel temperatuuril, siis muutub maitse kibedaks. Kui soovid kasutada küüslauku, siis lisa hakitud küüslauk koos salveiga ja hauta võis läbi.
Keeda pasta vastavalt juhistele soolases vees (kui soovid al dente tulemust, siis 1 minut vähem kui pakile kirjutatud keemisaeg). Enne pasta kurnamist jäta alles ca pool tassitäit keeduvett. Kalla kurnatud pasta salvei ja või segusse, sega läbi ning lisa pasta keeduvesi. Tulemus võib algul olla tiba liiga vesine, kergel tulel kuumutades imeb pasta koos salveivõiga vee endasse. Lisa riivitud parmesan, mis muutab pasta kreemjaks.
Serveeri kohe ja lisa taldrikule veel värskelt jahvatatud musta pipart.
Vasta