Olen viimasel ajal sõira kütkes. Enne kui üks ports otsa saab, on järgmine sõir juba nõrguma-tahenema pandud.
Praegu, viiruste hooajal, on meie lemmik ohtra küüslaugu ja rohelise sibulaga sõir. Maitseb hästi värskelt ja samas aitab viirused eemale hoida. Turgutab parasjagu ka pealetükkivast kevadväsimusest.
Olen katsetanud erinevate tootjate kohupiimasid ja tuleb tunnistada, et sõira iseloom varieerub üsna suurel määral. Lahja pakikohupiimaga on tulemuseks kuivem sõir, rasvasema ja vähem teralise kohupiimaga (nt Saidafarmi kohupiim) on tulemus jälle kreemjas ja pehme. Vahel naudin just sellist määritavat sõira, mis pigem toorjuustu kui juustu olemisega. Sõira pehmus sõtlub ka sellest, kui kaua teda hiljem marlis hoida ning kas panna vajutuse alla seisma või mitte.
Sõira tehes tasub vaid meeles pidada seda, et ricotta kohupiim (mis on vadakust tehtud) ei sobi ehk sõira ricottaga ei saa teha. Valima peaks ikka päris kohupiima.
Lühidalt: kogu sõirategu on parajalt mõnus mängimine, kus saab tulemuse endale täpselt parajaks sättida.
Vaja läheb: 1 l piima (kui õnnestub kätte saada, siis puhtaim jääb maitse pastöriseerimata piimaga, viimati sain Nopri pudeldatud toorpiima Stockmannist, ökopoodidest ja Sadamaturult tasub ka otsida), 500 gr kohupiima, 50 gr võid, 1 tl soola, 1-2 muna, 2-3-4 küünt küüslauku, peotäis hakitud rohelist sibulat, murulauku vm rohelist.
Kuumuta potis piim kuni keemiseni. Sega kohupiim ühtlaseks. Lisa potti piimale kohupiim ning kuumuta segu potis keskmisel kuumusel kuni vadak eralduma hakkab.
Vadak on kollakas läbipaistev vedelik, mis tekib kalgenduva kohupiimataolise massi vahele.
Võta pott tulelt ning kalla saadud mass sõelale ning jäta ca 15-30 minutiks nõrguma (siin on nüüd ka see koht, kus sõira tekstuuri saab reguleerida – tahad kreemjamat, nõruta vähem, tahad kuivemat lõpptulemust, jäta kauemaks. Võid ka kergelt lusikaga vajutada ja sõiramassi sõelal keerata, et võimalikult palju vadakut välja saada. Mina eelistan lihtsalt veidi nõrutada).
Sulata pannil või potis või ning lisa sinna nõrgunud kohupiimamass.
Sega läbi ning lisa lahtiklopitud munad, sool ning hakitud küüslauk ja sibul.
Kuumuta mõned minutid, kuni mass kergelt pakseneb, kuid ära keeda. Kalla marliga vooderatud kaussi, voldi marli nurgad sõirale peale ning jäta ööpäevaks külma nõrguma. Võid panna ka kerge vajutuse alla.
Järgmisel päeval keera kauss tagurpidi, et sõir kausist välja välja tuleks. Eemalda marli, lõika sõir viiludeks ning kasuta vastavalt soovile kas võileival, salatis või niisama suupistena. Koduküpsetatud leival maitseb hullupööra hästi ja koduselt.
Sõira võib edukalt ka kuumutada kas siis praadides või ka soojade võileibade valmistamiseks.
Vadakut ei maksa ka ära visata. Mina kasutan vadakut leivategemise vedelikuna, sobib samashästi ka saia, pannkoogi vms tegemiseks.
Sõira põhiretsepti osas tuginesin vanale heale nõukaaegsele raamatule “Eesti rahvustoite”
Vasta