Peet on üks selline juurikas, mille puhul oleks maailm üks palju vaesem koht, kui meil teda ei oleks. Jättes välja selle, et tegemist on tõeliselt värvikireva kauni lauakaunistajaga, on ka peedi maitse minu meelest üks mõnusamaid maitseid kogu toiduskaalal. Ja eriti meeldib see, et oma magususe ja õrna maitse tõttu annab peedist arendada lõputult mõnusaid roogasid.
Juba järgmise aastanumbri jaanuarikuus ilmuvas Oma Maitses jagan üht ülimalt maitsvat peedi-ikraa retsepti ehk siis slaavipärast varianti peedivõidest, mis on lihtsalt lummav oma lihtsuses. Kõik, kes seda ikraad on proovida saanud, on olnud vaimustuses.
Veidi samalaadse loogikaga, kuid teiste maitsekomponentidega maitsestatud peedihummuse variandi avastasin SIIT blogist. Ja tulemus taaskord vaimustav. Sobitub imehästi näiteks lavašši või krõbedate näkileibadega ja peale saab sättida juustu. Täiesti sõltuvust tekitav!
Algse retsepti nimetuseks oli sellel peediroal Mama Dallou’ah, mis peaks tähendama siis mammat, kellele meeldib olla veidi ärahellitatud ja hoolitsusega ülekülvatud. Mulle tundus koostisosi vaadates lihtsam ja loogilisem see kooslus peedihummuseks ristida, sest suurem osa koostiaineid on üsna sarnased hummusega (kui kikerherneste asemele peet kirjutada).
Vaja läheb:
2 suuremat ahjus küpsetatud peeti (ahjupeedi maitse on tunduvalt maitsvam, kui keedupeedil ning ahjupeedi valmistamiseks ei ole muud vaja, kui peeti fooliumi sees ca tund aega ahjus küpsetada)
1 sidruni mahl (algses retseptis oli 2 sidruni mahl, aga mulle meeldib vähem hapum variant)
2 küüslauguküünt peeneks hakituna
5 spl tahhiinit (võib asendada maapähklivõiga)
1 spl granaatõunakontsentraati (Naršarab)
Maitse järgi soola
Koori ja purusta peedid köögikombainis. Lisa ülejäänud koostisained ning sega. Maitse ja vajadusel lisa veel kas sidrunimahla, tahhiinit, Naršarabi vm. Maitsetasakaal tuleb endal paika timmida.
Ja siis, röstitud õhukesel lavašil kas niisama või väikese juustukilluga….no viib lihtsalt keele alla. Ausalt!
Vasta