Mingil põhjusel on mulle hakanud tunduma, et marineeritud räimed on selliseks toiduks, mis seostub ikka emadega. Vähemalt on mitmel minu tuttaval olnud emadel samasugune kalade marineerimise meeldiv komme. Ja teadagi, ema tehtud kala on alati maarilma parim.
Erandiks ei olnud siin ka minu ema, kes ikka vahel priske kausitäie – selleks oli meil keraamiline suur salatikauss siniste maalitud servadega – praetud räimi (või ka muud kala) marinaadi sisse pistis. Kevadiste räimedega tuli kaasa lisaboonus, et priskemate pugudega kaladel on ka mari kõhus. Mari oli eriti maitsev ja millegipärast kippusd need marjased kalad ikka esimesena otsa saama. Mina ei teadnud sellest loomulikult midagi 🙂
Nüüd on paraku nii, et sel aastal saab täis kümme aastat ilma emata ja ilma ema valmistatud turvaliste toitudeta. Ei oskagi arvata, mis oleks saanud siis, kui elu oleks ema vastu heldem ja tema valikud õnnestumad olnud. Kui kaks abielu ei oleks kiirelt purunenud ning argimured kahe lapse üksinda kasvatamisega ja hakkamasaamisega ei oleks lõpuks elurõõmu ja tervist kevadise lume sulamise moel kahandama hakanud. Kui toimetulek ei oleks tähendanud üksinda vastutamist öiste õmblustööde ja päevase õpetajatöö kombineerimisega. Ehk oleks praegugi minu lastel olemas lastel vanaema, kelle juures saaks maitsvat marineeritud kala ning kellel eluaastaid oleks hetkel vaid 62.
Paraku tuleb hakkama saada vaid ema retsetpiraamatute ning sinna vahele poetatud käsikirjaliste retseptimärkmete toel. Õnneks on mitmed mulle lapsepõlvest armsad toidud siiski kirjapanduna olemas ja nii ei jäägi midagi üle, kui olla ise naisliini traditsioonide kandjaks ning anda edasi oma lastele nii ema kui vanaema traditsioone ning toite.
 |
| Retsepti autor koos noore tema toidu fänniga |
Ma pean tunnistama, et ei olnud seni neid marineeritud räimi ema retsepti järgi teinudki. Ju ei tulnud selle pealegi, et keegi peale ema võiks neid teha. Nüüd, mõni aeg tagasi, jäi see retseptileheke näppu ja siis tekkis küll otsus esimesel võimalusel ära proovida, kas ema retsepti järgi tehtud räimed maitsevad ikka sama hästi kui ema tehtud. Maitsesid küll! Tegemist on tegelikult üsna traditsioonilise marinaadiretseptiga, millelaadseid ringlemas loendamatul arvul. Siin on lihtsalt see maitsetasakaal, mis on olnud igiomane minu lapsepõlves ja seetõttu on see minu jaoks lihtsalt parim.
Esimene etapp algab kalade puhastamisest. Toodud marinaadikogusest jagub umbes 1-1,5 kg räimede jaoks ja kalad võiksid olla võimalikult värsked. Räimedel tuleks lõigata ära pea ja lõikamist tuleb alustada selja poolt, nii saab osa sisikonda ühe lõikega välja tõmmatud. Kõhuõõs tuleks puhastada, kuid kui kalal on mari, siis selle võiks küll sisse jätta. Süües tuleb siis lihtsalt meeles pidada, et marja all on peidus põis, mida võiks mitte süüa. Või siis tuleks osav olla ning juba toorel kalal marja alt põis välja õngitseda. Terava otsaga väikese noaga on see täiesti teostatav. Kalad tuleks siis pesta ning kergelt soolaga üle puistata ning mõneks tunniks seisma jätta. Praadida tuleb kalad kuumal pannil õli sees ning eelnevalt lahtiklopitud munas ja jahus püherdades. Mina kasutasin seekord tavalise jahu asemel kikerhernejahu (Piprapoe kaup) ja see andis väga mõnusa maitse. Praetud kalad tuleks tõsta siis kõrvale ja valmistada marinaad.
Ema marinaad praetud kaladele
1 l vett
1 porgand
1 sibul
10 tera pipart
10 tera vürtsi
5 loorberilehte
2 spl 30%-list äädikat
1 spl soola
4 spl suhkrut
Koori ja tükelda sibul ja porgand. Aseta kõik marinaadiained v.a. äädikas potti ja keeda mõned minutid. Viimasena lisa äädikas, kuid ära siis enam keeda. Jahuta marinaad ja kalla praetud kaladele. Parim alates järgmisest päevast, kuid kannatamatud võivad esimesed kalad marinaadist välja õngitseda juba paari tunni pärast.
Vasta