Seljanka supp on ajatu klassik. Meie kodus satub sageli just siis menüüsse, kui on vaja ära kasutada eelmisest päevast järele jäänud praetükid, millest enam kogu perele ei piisaks või siis leida lahendus kolmele viinerile või kapinurka ununenud suitsuvorstijupile. Esialgu vaatad nõutult, et justkui tühine kogus kogu pere toitmiseks, kui see on aga seljanka vormistusse sätitud,...
Emadepäevaks tuleb ikka torti teha! Ja kahtlemata on kõige maitsvamad on ikka need tordid, mis on väikeste agarate käekeste poolt valmis meisterdatud. Küpsisetort on üheks selliseks lihtsaks koogiks, mida saab edukalt kas koos lastega meisterdada, aga tegelikult saavad selle koogiga pisut suuremad lapsed edukalt ka ise hakkama. Küpsisetordid on lihtsate kodukookide klassika ja vaatamata uute...
See retsept on tegelikult siin blogis juba olemas, kuulub blogi kuldvaramusse ning tõuseb sageli ka populaarsemate retseptide nimistusse. Kuna aga tegemist pea kümme aastat tagasi lisatud retseptiga, siis oli ta … noh selline omaaegse algaja blogija käekirjaga vormistatud. Eelmisel nädalavahetusel küsis Postimees minu, Mari-Liisi ja Pille käest blogi kriisiajal populaarseks saanud lemmikretseptide nimekirja ning loomulikult...
Rummikookidega või “kartulitega”, nagu neid vanasti kutsuti, on mul oma soe suhe. Nõuka ajal olid need mul ühed lemmikud koogid ja bussijaama juurest kondiitrist sai neid vahel ikka toodud. Ei oskagi seletada, mis nende kookide juures mind võlus. Tõenäoliselt see mahlane külluslik tainane olek (kes siis lapsena poleks tainast süüa armastanud) ja kindlasti oli oma...
See on üks neist retseptidest, mis on paberilehele käsikirjaliselt kirja pandud ja mis libiseb välja ema vana kokaraamatu vahelt. Ajast, kus jahu oli lihtsalt jahu ja suhkur oli lihtsalt suhkur ilma, et oleks pidanud täpsustama, millist toodet täpsemalt silmas peetakse. Nimetus „Juta õunakook“ viitab sellele, et retsepti jagajaks on olnud keegi Juta. Üldjuhul on nii,...
Sorteerides hiljuti oma töö jaoks tehtud fotosid, jäi mulle silma suvel tehtud pilt hakklihakastmest. See retsept ja foto ilmusid Oma Maitse lihale pühendatud eriväljaandes ja pilti arhiveerima hakates taipasin, et minu blogisse ei ole selle kümneaastase ajaloo jooksul seni veel selle Eesti köögi tüvitoiduks oleva roa retsepti jõudnudki. Ju tundus see nii iseenesestmõistetav toit olevat....
Need vanakooli lihapirukad on täpselt sellise maitse ja olemisega, mida mäletad ka vanaema tehtud lihapirukate peale mõeldes. Ei midagi liigset ega ühtegi uue aja moodsat trendimaitset, vaid kõik vanad head ausad maitsed. Tuleb tunnistada, et just nii on nad maailma parimad! Selle retsepti näppasin Oma Maitse Liha eri jaoks Tõstamaal tegutsevast Anu Pagarist. Need pirukaid...
Metsad on mustikatäpilise mustri saanud ja see tähendab ainult üht – mustikakookide ja -jookide hooaeg on alanud. Mustikakissell on meil juba mitu korda menüüs olnud, tumeda maitseküllase kisselli keskele sätitud koheva kohupiimakreemiga. No küll on võrratu see kooslus! Parajalt nostalgiline ka. Just sellest samast aegumatuste maitsekooslusest kantuna jäi mulle üle-eelmise suve kaasaegse Eesti toidu otsimise...
Mannavaht on ajatu klassik ja nii laste kui ka täiskasvanute suur lemmik. Eriti nüüd, kui värsked marjad kõik põõsastel valminud ja lausa küsivad vahulise magustoidu järele. Tavapärase nisumanna asemel võib kasutada aga kaeramannat, mis aitab magusroa palju tervisesõbralikumaks muuta. Kaeramanna sobib siia kooslusesse suurepäraselt ja asendab klassikalist nisumannat veatult. Sellist vahtu sobib teha samamoodi ka...
Värske meritint (NB! mitte segi ajada Peipsi tindiga) on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud...
Kui ma suvel oma liiga kiirelt valminud marjadega punasesõstrapõõsast põrnitsesin, siis korraks lipsas peast läbi pahane porin, et kes neid viitsib korjata ja siis hiljem sisse teha. Niikuinii on marjad juba pisut liiga küpsed, et nendest korralikku tarretist saada. Punasesõstratarretist, teadagi, tehakse ju värskelt punaseks värvunud marjadest, mis pektiinist pungil, mitte kuuma päikese käes nädalajagu...
Pontšikutel on minu jaoks lapsepõlve lõhn ja maitse. Vahel ikka juhtus nii, et ema või vanaema tõstis kastruli tulele, kuumutas seal paraja koguse õli, segas vahepeal kiirelt taina valmis ning valmistas siis pontšikuid. Tuba oli hetkega magusat lõhna täis ja lapsed seisid kõik pliidi juures järjekorras. Tavaliselt said pontšikud enne otsa, kui oleks olnud võimalus...