Metsad on mustikatäpilise mustri saanud ja see tähendab ainult üht – mustikakookide ja -jookide hooaeg on alanud. Mustikakissell on meil juba mitu korda menüüs olnud, tumeda maitseküllase kisselli keskele sätitud koheva kohupiimakreemiga. No küll on võrratu see kooslus! Parajalt nostalgiline ka. Just sellest samast aegumatuste maitsekooslusest kantuna jäi mulle üle-eelmise suve kaasaegse Eesti toidu otsimise...
Mannavaht on ajatu klassik ja nii laste kui ka täiskasvanute suur lemmik. Eriti nüüd, kui värsked marjad kõik põõsastel valminud ja lausa küsivad vahulise magustoidu järele. Tavapärase nisumanna asemel võib kasutada aga kaeramannat, mis aitab magusroa palju tervisesõbralikumaks muuta. Kaeramanna sobib siia kooslusesse suurepäraselt ja asendab klassikalist nisumannat veatult. Sellist vahtu sobib teha samamoodi ka...
Värske meritint (NB! mitte segi ajada Peipsi tindiga) on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud...
Kui ma suvel oma liiga kiirelt valminud marjadega punasesõstrapõõsast põrnitsesin, siis korraks lipsas peast läbi pahane porin, et kes neid viitsib korjata ja siis hiljem sisse teha. Niikuinii on marjad juba pisut liiga küpsed, et nendest korralikku tarretist saada. Punasesõstratarretist, teadagi, tehakse ju värskelt punaseks värvunud marjadest, mis pektiinist pungil, mitte kuuma päikese käes nädalajagu...
Pontšikutel on minu jaoks lapsepõlve lõhn ja maitse. Vahel ikka juhtus nii, et ema või vanaema tõstis kastruli tulele, kuumutas seal paraja koguse õli, segas vahepeal kiirelt taina valmis ning valmistas siis pontšikuid. Tuba oli hetkega magusat lõhna täis ja lapsed seisid kõik pliidi juures järjekorras. Tavaliselt said pontšikud enne otsa, kui oleks olnud võimalus...
Millal sa viimati klimbisuppi sõid? Hmmm, kardetavasti jääb suurem osa inimesi mõttesse ja tõdeb siis, et nagu ei mäletagi. Või siis et umbes pool aastat/aasta/paar aastat tagasi. Mõni erand vaid kinnitab reeglit. Klimbisupp näib muutuvat kaduvaks kunstiks ja on erinevate uute uhkete suppide poolt üsna tagaritta tõrjutud. Millest on tegelikult väga kahju! Pean tunnistama,...
Võileivatordil on mõnusalt magus nostalgiline mekk juures. Paljudele meenub aastakümnete tagune pidulaud, kus laua krooniks oli rikkalik ja maitsetest pungil võileivatort. Ajad küll muutuvad ja aastad edenevad, aga võileivatordi headuses ei ole mõtet ka uuemal ajal kahelda. Eriti siis, kui sinna sisse läinud nii väärt koostisosad kui Peetri Lõheäri mahlane ja värske suitsulõhe ning peale...
Ühepajatoidud on puhas klassika ja samas täiesti aegumatu mõnus talvine mugavustoit, kuhu saab kokku sättida meie talveköögiviljade superstaarid – kapsa, porgandi, kaalika ja kartuli. Tavapärasele ühepajatoidule saab lisamaitsenüansi anda suitsuribiga. Nii omandab kogu pajatäis mõnusalt suitsuse ja tummise maitse. Siia ühepajatoidule lisada ka muid köögivilju – nii pastinaak, nuikapsas, petersellijuur või ka bataat sobivad pisut...
Selle aasta ühes Oma Maitse numbris võtsin ette nostalgiasalatite teema. Mitmed head vanad tuttavad salatid, mida viimati sai oi-oi-oi kui ammu tehtud ja söödud. Tunnistan, et see retk läbi nostalgiasalatitega kaetud maastike oli üllatavalt emotsionaalne ning palju hardaid ja vahvaid mälestusi turgutasid need vanad head kooresed salatid üles küll. Kuna salat oli kohustuslik pidulauatoit ka...
Kõikvõimalike tervislike ja trendikate kookide vahele kipub vahel ikka ära eksima lapsepõlvest pärit nostalgiline ja alati toimiv hapukoorekook. Alati toimiv, keerukate koostisosadeta ja kõigile meelepärane. Vahustatud munade toel õhuliseks ja veidi suflee-taoliseks muutuv koorene täidis on kui ood kõikidele lihtsatele ja toimivatele kooslustele. Kui soovid veidi kergemat varianti, kasuta hapukoore asemel Kreeka jogurtit (Valio on...
Igal aastal peale lihavõtteid on käes jälle aeg, kui need kümned kõvaks keedetud munad tuleb mingil moel ka ära süüa. Munavõileib, munasalat, munavõi – kõik see kuulub hetkel tõenäoliselt paljude kohustuslikku menüüsse. Vahelduseks võib aga meisterdada ka täidetud mune, mis on nostalgiaroogade taevas endale kindla koha kindlustanud. Täidetud munade poolehoidjate hulk ei näita kahanemise märke...
Uus aasta on alanud korraliku pakasega. Olen üks neist, kes ühest küljest küll lumevalgust ja karget ilma oma puhtuses ja ilus imetleb. Õues on nii imeilus! Teisalt tundub vahel, et pakaselise ilma tõttu hakkab kogu minu vereringe vaikselt hanguma. Käed on nagu jäätükid ja kunagi ei ole liiga palju kuuma teed ega kaminatuld. Kusjuures tuba...