Värske meritint (NB! mitte segi ajada Peipsi tindiga) on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud tindikala. Magus ja mahe, erinev kõikidest teistest kaladest. Eriti ihaldusväärseks tegi meritindi see, et kala on selgelt hooajaline ja tuleb Pärnu lahte vaid kudemise ajal. Ehk siis tindikalaga sai maiustada ainult kevadel ja ülejäänud aasta tuli läbi ajada vaid magusate mälestustega praetud tindikalast.
Õnneks on ajad niikaugel, et vajadusel ja soovi korral leiab tindikala ka Tallinna turgudel ja lapsepõlve lemmikkala on leidnud viimastel aastatel taas koha ka meie toidulauale. Ühist kirge tindikala vastu jagame koos abikaasaga, kelle lapsepõlv Pärnus on samuti kustumatu igatsuse selle kala järele põhjustanud. Viimati Pärnus käies ja turult tinti ostes sai veidi müüjaga ka vesteldud ja tema sõnud tuuakse tinti ka Lätist meile sisse. Pärnu laht läheb ju sujuvalt Läti poolele üle. Läti tindi pidi ära tundma selle järgi, et sinna segatakse (tõenäoliselt parema säilivuse saavutamiseks) midagi lisaks ja kala on toorena kergelt ligane. Olen seda ka ise täheldanud ja, tõepoolest, Pärnu Kalamajakast ostetud ja hommikul sealtsamast lahest välja tõmmatud kala oli hoopis teistmoodi olemisega. Maitses ei ole ma seni õnneks vahet täheldanud ja seega tasub kevadhooajal igal juhul tinti koju kaasa haarata. Sest värske meritint on lihtsalt NII HEA!
Mis aga tindikala valmistamisse puutub, siis vähem on rohkem. Meie kodus valmib see kas niisama pannil praetuna, munas ja rukkijahus paneerituna, grillituna või siis viimasel korral rukkikama paneeringus valmistatuna. Maitsev jääb see igal juhul.
Seekord paneerisin meritinti aga rukkikamas, mis tänu rukkijahust veidi jämedamale jahvatusele jätab kalale eriti mõnusa krõbeda paneeringu ning kalaga hästi sobiva maitse. Kui õnnestub kusagilt kätte saada karulauku, võib sinna juurde teha veel värske karulaugupesto. Meritint koos särtsaka karulaugupestoga – puhas õndsus!
Praetud meritint rukkikama paneeringus
Kogus: 2-le korralikule tindisõbrale. Vahel jagub mõnele veel
500 g tinti, puhastatuna
1-1,5 tl soola
1 muna, lahtiklopituna (soovi korral)
1 dl rukkikama
õli praadimiseks
Puhasta esmalt kala. Selleks lõika väikese noaga lõpuste tagant pea ja eemalda see siis koos sisikonnaga. Kui kalal on mari, siis jäta kõht lahti lõikamata ja õngitse noaotsaga marja alt ujupõis ka välja. Niisaga kaladel võid kõhu julgelt lahti lõigata ja siis kogu sisikonna eemaldada. Pese külma voolava vee all ja kuivata majapidamispaberiga kuivemaks. Puista peale veidi soola.
Sega rukkikama paari näputäie soolaga. Kui soovid muna- ja rukkikamaga paneeritud kala, siis tõsta kalad esmalt lahtiklopitud muna sisse ja veereta siis rukkikamas. Mina soovitan teha pigem puhtalt kamapaneeringus, siis jääb tindi õrn maitse puhtam. Kuumuta pannil õli ja tõsta kalad pannile. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Ära panni liialt üle koorma, pigem prae kalad osade kaupa. Tõsta pannilt taldrikule ja soovitavalt söö kohe. Lisandiks sobib nii keedetud kartul, kodujuust, (karulaugu)pesto, must leib või ka värske salat.
Naudi! Sest on keva ja tindihooaeg.
Vasta