Tõenäoliselt teab iga eestlane klassikaks saanud filmist “Siin me oleme” lõiku, kui üks korralik tõsine saarlane hindas linnavurle küsimusele vastates parimaks kalaks siiakala. Minusugusel jääb üle vaid nõustuda. Siiakala on üks hõrgumaid palasid, mis sobib olukorrast ja kellaajast sõltumata. Tõeliselt õrn kala, kel nii mõnusalt puhas maitse.
Ainuke tingimus toore siiakalaga toimetamiseks on see, et ta peaks olema värske. Ikka väga värske. Tänane püük on parim. Nii et õnnelikud on need, kel peres kalamees või kel naaber kalamees, kes aegajalt ülejäävat kalakogust laiali jagab. Muus osas aitab välja aus kalamüüja või ka laupäevahommikune kalaturg, kus värsket kraami ikka saada õnnestub. Siiakala värskuse hindamisel kehtivad ikka kõik samad reeglid, mis teistegi kalade puhul. Esmalt lõhn, siis välimus. Silm peab olema selge ja lõpused verised jne.
Tegelikult ongi siiakalaga see teema, et ta on väga maitsev ka erinevalt valmistatult, aga minu kindel veendumus on see, et parima siiakala saab valmis kas soolates või eriti kärsitute jaoks mõeldud siiaäkisena valmistades. Ehk siis toorena ja delikaatselt töödeldes. Mõlemad valmistusviisid on lihtsad, ainuke vahe on ajas. Soola ja viinaga värske siig vajab “tõmbamiseks” aega umbes ööpäev. Või äärmisel juhul mõned tublid tunnid. Siiaäkise valmistab loetud minutite jooksul ja eriti see, kel käed tugevad. Nimel tuleb siiaäkise valmistamisel siiatükid koos sibula ja maitseainetega korralikult tugevalt läbi raputada.
Vasta