Kes kunagi proovinud kodutehtud majoneesi teha ja süüa, on jäädavalt oma kolm tilka verd loovutanud. Isetehtud kreemjas ja läikiv kuldkollane majonees ei saa ühelegi poes pakutavale versioonile lähedalegi ja teisalt võimaldab kodus valmistamine majoneesi maitse täpselt enda järgi paika sättida.
Majoneesi valmistamine on mõnusalt müstiline tegevus. Vedelat ainet teise vedelasse ainesse lisades hakkab toimima puhas maagia ja moodustub korralik paks ja läikiv kaste. Kogu toimingu õnnestumiseks on vaja ainult tsipa tähelepanu ja keskendumist ning korralikke kvaliteetseid tooraineid. Tulemuses pettuma ei pea. Heaks abimeheks on majoneesi valmistamisel HomeDecori poest pärit WMF-i vispel, millega usinalt segades saab tulemuseks korralikult segunenud kreemja kastme. Selle vispli plussiks lisaks käepärasusele on ka silikoonpallikestega otsad, mis võimaldavad kasutada visplit muuhulgas ka teflonnõude puhul (näiteks siis, kui valmistada pidevat segamist vajav kaste teflonpannil). Majoneesi segamiseks sobib see kelmikas mummuline vispel ka ideaalselt.
Majoneesi jaoks on koostisainete loetelu üsna lühike. Loomulikult võib igaüks oma meelepäraseid maitseid lisada.
Vaja läheb:
1 munakollane
1 tl sinepit
2,5 dl õli (kõige paremini sobib suhteliselt neutraalse maitsega õli või siis ka õlide segu)
veidi veiniäädikat ja/või sidrunimahla
soola
Alusta sellest, et eralda munakollane munavalgest ja aseta munakollane kaussi. Lisa sinep ja sool ning sega mass ühtlaseks. Kui soovid veidi hapukat maitset lisada, kalla juurde veidi ka veiniäädikat (või sidrunimahla). Sega kõik korralikult läbi.
Järgmisena hakka lisama õli. Õli lisades on oluline teha seda esmalt tilk-tilga haaval ning pidevalt segades. Sel moel hakkab toimuma protsess, mida nimetatakse emulgeerimiseks ehk siis kaste ühendub ning muutub paksemaks. Lihtsalt korraga õli lisades võib kogu mass tükiliseks muutuda.
Kui siiski juhtub, et majonees tõmbub tükki, ei ole vaja kogu tegu veel ära visata, vaid majoneesi on võimalik veel päästa. Klopi üks munakollane veel lahti ning hakka hästi ettevaatlikult ja algul väikeste kogustena lisama tükkitõmbunud majoneesi. Ikka pidevalt segades. Sel moel peaks majonees jälle ilusti kreemjaks muutuma. Sama efekti saab ka siis, kui ettevaatlikult tilgutada tükkitõmbunud majoneesi sisse ca 1 sl keevat vett.
Kui esimesed tilgad õli on ilusti segunenud, võib hakata õli (ikka kogu aeg segades) lisama peene joana. Sõltuvalt munakollasest ja sinepi kollasusest võib lõpptulemus olla majoneesi jaoks ootamatult kirgas kollane. Tegemist on tõeliselt rikkaliku ja kreemise kastmega, mida sobib sättida nii oma lemmikvõileibadele kui salatile. Või maiustada hoopis keedetud munaga majoneesikastmes.
Selle viimase roaga ehk munaga majoneesis on mul üsna omapärane suhe. Omal ajal lapsena Pärnus elades käisin sageli Kalevi (nüüdsel ajal Rüütli) tänaval asuvas Kungla kohvikus. Minu lemmikuks olid seal kohvikus rosinasaiad. Tihti silmitsesin rosinasaiakeste ootel järjekorras seistes külmletis väljapandud toitu nimega “Muna majoneesiga”. Minu jaoks oli tol ajal see hirmuäratava toidu võrdkujuks – siniseks keedetud munad hallika vedela majoneesiga….prrrr….. Mõtlesin sageli, et kes ometi selliseid jubedaid asju sööb.
Nüüd olen täiesti vabatahtlikult ja, mis seal salata, isukalt nõus sööma ka üht head muna koos ühe hea majoneesiga. Tegelikult ju täiesti toimiv kooslus. Eriti kui muna on Sadamaturult toodud tummine pardimuna, mis ka siia pildile sätitud sai.
Vasta