Olen suutnud sättida nii, et kogu pere meessoost esindus ehk neli meest on sündinud kõik veidi rohkem kui ühe kuu jooksul. Jaanuari keskpaigast veebruari 19. kuupäevani on üks lõputu sünnipäevade hooaeg, kus hommikune tort ja üleslaulmine hakkab lõpuks veidi rutiinseks muutuma.
Asja positiivne pool on see, et tortide valmistamisel hakkab ajapikku teatav vilumus tekkima. Käed on kogu aeg värvilised niikuinii 🙂
Martsipanile maalimisest olen veidi täpsemalt kirjutanud SIIN.
 |
|
Esimene tort. Kasutasin Inglismaalt toodud toiduvärvi markereid ja ei jäänud väga tulemusega rahule. Tulemus jääb kuidagi üheplaaniline
|
 |
| Siin läksin üle jälle vanadele headele martsipanivärvidele. 100% looduslik ja tulemus jääb soojem. Sünnipäevalapse vanus indikeeritud +/- 15 aastase täpsusega 🙂 |
 |
Ja et torditegemisest ei väsiks, siis on ka blogi sünnipäev ennast ilusti ritta sättinud 🙂
 Poegadest vanimale. Kuidas sa ikka endast peajagu pikemale ja madalahäälsele noormehele mõmmiga tordi teed 🙂  Tellimustort. Puhh on mu lemmik |
 |
| Tellimustöö. Homer on tegija ja väidetavalt ongi täpselt 35 aastat vana 🙂
|
 |
| Tellimustöö. Kas ma juba mainisin, et Puhh on lemmik 🙂
|
 |
| Pere noorim ja maratoni lõpetaja. Tema süda on juba mõnda aega koeratüdrukule reserveeritud |
 |
Martsipanikihi alla peidan tavaliselt kas küpsetatud kohupiimatordi…
 …või siis mõnusalt nätske ja ülimalt šokolaadise põhja pohla toormoosist vahekihiga. See variant on alati laste lemmik.
|
Olgu veel lisatud, et tegelikult naudin väga kogu seda martsipani ja värvidega mäkerdamise protseduuri. Selline mõnus vaheldus, rahustav tegevus ja sobib täitsa sünnipäevakaardi aseaineks 🙂
Kes koob sokki, kes voolib savi, kes värvib martsipani – zen-tegevused ehk närve rahustavad ja naudingut pakuvad need kõik. Ja ürdipeenral nokitsemiseni tuleb veel mõned head kuud tubaseid tegevusi leida.
Vasta