Selle supi ja postituse taga on puhas jonn. Minu kui ema jonn 🙂
Siinkohal, ajaloolise tõe huvides, tuleb tunnistada, et ka mulle maitses lapsena vägagi kukesupp (ema töölt ootamise supp), mida sai lihtsa vaevaga pakist võetud pulbrile vett peale valades valmis keeta. E-ainetesse ja maitsetugevdajatesse ma tol ajal liialt ei süvenenud.
Lühidalt, seda pakisupi ülistust kuuldes kihvatas minus midagi (ja mida ma, loll, siis pidevalt lastele värsket toitu keedan!) ja vajas väikest tõestust.
Aja puljong keema, pane sisse 4-5 kooritud ja tükeldatud kartulit. Keeda mõni minut, siis lisa õlis hautatud sibul-porgand ja kalla sisse ka peotäis peenikesi lühikesi nuudleid. Lase veel keema tõusta ja keeda kuni kõik koostisosad on pehmed. Maitsesta soola ja pipraga.
Serveeri hakitud kanalihatükkide ja värske tilliga.
Kukesupp tehtud nagu naksti!
Jäta oma kommentaar Sulge vastus