Saabunud on vaimustav aed. Toiduideede jaoks piisab sellest, kui aias väike tiir teha ja vitamiinidest pakatavad erkrohelise alatooniga road on olemas. Rääkimata sellest, et üks korralik värske kraam maitseb võrratult paremini, kui mistahes konserveeritud, säilitatud, sügavkülmutatud või hoidistatud toit.
Nurmenuku-, võilille ja nõgeselehtedele on hetkel juba üsna viimane piir, aga tahtmise korral leiab veel väikeseid noori võsusid. Õnneks on kasvuhoonest asemele tulemas oma värsked salatid, rukola jagab lahkelt oma lehti juba teist nädalat ja oblikas on aasadel laiutamas. Seega, sätime end jätkuvalt umbrohulainele ning laseme murueidel meie menüüs kaasa rääkida.
Oblikapesto
Hapuka alatooniga oblikas on taaskord üks tänuväärne taim, mis sobib imehästi pestosse. Raske on tegelikult leida kevadist taime, millest pestot teha ei annaks. Pigem on põnev katsetada, kuidas mingi taim talle omaste nüanssidega pestosid rikastab. Oblikapesto on parajalt hapukas, kuid soolakas juust ja teravust lisav küüslauk aitavad moodustada ühel mõnusal maitsebuketil.
Oblikapesto ainete vahekordade puhul võid küll üsna loominguliselt katsetada ja täpselt oma maitsele sobiva pesto valmistada. Igaks juhuks annan siiski mingid umbkaudsed indikatsioonid, millest võib esimest korda pestot valmistades lähtuda.
Vaja läheb:
100 gr oblikaid (rootsud eemaldatud)
50 ml oliivi- või muud õli
näpuotsaga soola
50 gr pecorino- või parmesani juustu
2 küüslauguküünt
peotäis röstitud päevalilleseemneid (neid võid ise kiirelt kuival pannil röstida) või ka piinia- vm pähkleid
soovi korral veidi värsket peterselli
maitse järgi soola
Purusta kõik koostisained köögikombainis või purustajas. Väike tähelepanek: küüslaugupressis või ka purustajas purustatud küüslauk muudab toidu kergelt mõrkjaks-teravaks. Seetõttu võib küüslaugu lihtsalt noaotsaga lamedaks suruda ja siis peeneks hakkida. Pesto paksust ja soolasust timmi veel üle maitstes täpselt oma soovide järgi parajaks.
Maitseb hästi koduse rukkileivaga ning sobib maitsestama erinevaid toite (näiteks kalale ja sea- ning kanalihale sobib hapukas pesto imehästi).
Kes aga soovib oblikast suppi keeta, siis OBLIKASUPI retsepti leiad SIIT.
Oad oblikaga
Hästi kiirelt valmiv ning väga mõnus toit nii omaette toidukorraks kui ka praevkõrvaseks. Maitseb ühtmoodi hästi nii soojalt kui külmalt.
Pannil koos küüslauguga läbikuumutatud oblikad kaotavad küll oma kepsaka erkrohelise värvuse, kuid meeldiv hapukas maitse jääb alles ning vaatamata toidu mitte kõige särtsakamale välimusele on tulemus siiski järeleproovimist väärt.
Vaja läheb:
100 gr oblikaid, rootsud eemaldatud
2 küüslauguküünt, kooritud ja hakitud
1 väike purk valgeid ubasid (sobivad ka kikerherned või punased oad)
oliiviõli, soola ja pipart
parmesani juustu
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli, lisa sinna hakitud küüslauk ning oblikalehed. Inglise keeles on selle tegevuse tulemuse nimi “wilted sorrel”. Nii olen ka mina hakanud parema väljendi puudumisel spinati, oblika jm pannil läbikuumutamist nimetama viltimiseks. Selle tulemusena kahaneb vilditava rohelise mass märkimisväärselt ning tulemuseks on kreemiselt pehme olemisega roheline lehemass. Sinna massile lisa maitse järgi soola ja pipart ning soovi korral ka riivitud parmesani. Juust muudab lõpptulemuse maitse hästi meeldivalt kreemiseks. Sega sisse nõrutatud oad ning serveeri kas soojalt või ka jahtunult.
Umbrohusalat uputatud vutimuna, röstleiva, parmesani ja vürtsikiluga
Üks selline mõnus salat, mille puhul võib lasta fantaasial ja hetkemeeleoludel oma maitseid juhtida. Kergelt ahjus soojaks röstitud koduleiva krutoonid, vutimuna ja vürtsikilu annavad kogu taldrikutäiele sedavõrd mõnusa kooskõla, et olen sarnase salati võrku juba mitmeks nädalaks jäänud. No lihtsalt ei saa isu täis.
Vaja läheb:
ohtralt umbrohtu ja salatit (minul moodustasid salatipõhja noored nõgeselehed, noored nurmenukulehed ja -õied, veidi rukolat, jääsalatit)
peotäis ahjus oliiviõliga röstitud kodusest rukkileivast valmistatud krutoone
koorega või kooreta keedetud vutimunasid, soovitavalt vedela kollasega
parmesanilaaste
vürtsikilu
kirsstomateid, rediseviile, värske kurgi viile vm meelepärast
soovi korral ka keedetud kartuli viile (sobituvad väga hästi siia maitsebuketti)
Kaste sega valmis oliiviõlist, sidrunimahlast või veiniäädikast, meest, Dijoni sinepist, soolast. Soovi korral võid lisada kastmesse ka hakitud küüslauku. Lähtu komponentide vahekorra puhul täiesti oma maitsest
Laota salatipõhja rohelised komponendid taldrikule või kaussi ning lisa kõik ülejäänud salati koostisained. Kaste kalla peale vahetult enne söömist. Vajadusel viimistle veel soola ja väskelt jahvatatud pipraga.
Nõgeseseupp
Nõgesesuppi valmistas minu ema igal kevadel. See oli selline kevadine rituaal, ilma milleta ei saanud ühelgi aastal. Olen proovinud ka mina nüüd seda tradtisiooni alles hoida ja tuleb tunnistada, et see ei ole keeruline. Nõgesesupp on väga maitsev supp, lisaks sellele puhastab nõges verd ja on üldse vereloome turgutamiseks asendamatu. Valmistuskäik on samas piinlikult lihtne, nii et sobib hästi ka argiõhtu toiduks, kui toiduvalmistamise peale liiga pikki tunde aega võimalik kulutada ei ole.
Vaja läheb:
korralik punt nõgeseid, mida väiksemad, seda parem. Kuuma veega üle kallatult ning peenemaks hakitult
kanapuljongit (soovitavalt isekeedetud või puljongifondist valmistatud)
kanamuna (kas keedetud või pošeeritud
soola ja pipart
soovi korral ka kartulit.
Kalla nõgesed keeva veega üle. Haki vajadusel nõgeselehed peenemaks. Kuumuta potis puljong, lisa sinna nõgeselehed ja kuumuta korra läbi. Serveerides lisa muna. Keedetud muna võid ka peeneks hakkida. Maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral keeda puljongis kartulikuubikuid, siis saad veidi toekama supi.
Veidi teistmoodi NÕGESESUPI retsepti leiad SIIT ja kui nõgeseid veel kipub üle jääma, siis võib teha ühe maitsva NÕGESEPIRUKA.
Vasta