Kui ühel päeval Stockmanni kalaletti silmitsema jäin, siis olid seal olemas kohapõsed ja see oli kõik päriselt, mitte unes. Kohapõsed, mõtelge! Kahjuks ei taibanud küsida, kas tegemist oli ühekordse õnnega või tasub mõnel päeval jälle kohapõske jahtima minna.
Kohapõsk lihtsalt nii superlahe algaine, et karbitäie mina koheselt sealt poest ka ära tõin. Esialgu ilma põhjalikuma plaanita, mida nendega ette võtta. Kui kodus paki lahti harutasin ja neid kelmikalt ümmargusi põselihaseid silmitsesin, siis süvenes veendumus, et nii hõrku algainet kuumutama pole küll mõtet hakata. Väikesed ja õrnad, mida sa siin praed või küpsetad.
Ja et toore kala marineerimine tsitruseliste mahlas mulle väga meeltmööda tegevus ja toit on, siis sai kohapõsk endale uue elu roas nimega ceviche. Ceviche’i annab teha erinevatest kaladest, näiteks kasvõi meie heast tuttavast lõhest, nagu SIIN. Mereannid sobivad ka väga hästi laimi- või sidruni mahla sisse marineeruma. Kõnealusele toorainele sobis see tsitruse-tšilli-ingveri-küüslauguga vannitamine ka päris hästi.
Kohapõsk saigi siis marineeruma pandud umbes sellise valemi alusel:
300 gr kohapõske
2 laimi mahl
1 punane tšilli peeneks hakituna
1-2 küüslauguküünt, peeneks hakituna
pöidlaotsa suurune jupp ingverit, riivituna ja mahl välja pigistatud, kasuta ainult mahla
punt värsket koriandrit
meresoola
veidi oliiviõli
Sega laimimahl ülejäänud komponentidega ning kalla lõhepõskedele peale. Lase marineeruda paar tundi. Liiga pikk marineerumine ei tule kasuks, seega peaks paar tunnikest olema optimaalne aeg, kui lõhepõsed ilusti valmis lauale kandmiseks. Juurde võib pakkuda röstitud saia.
Tugevad varjud piltidel ei ole küll eesmärk, aga kuna pildid said tehtud keskpäeval ja plaanis oli toit külakostiks kaasa haarata, siis ei olnud mahti mahedamat õhtupäikest oodata. Ükski peegeldamine ei andnud ootuspärast tulemust. Las olla siis selline….suvine see pildiseeria 🙂
Vasta