Mõned toidud on armsalt turvalised ja tuttavad. Valmistades kohupiimpontšikuid, võid olla kindel, et ikka leidub keegi, kellel tekib äratundmisrõõm. Seesama tuttav lõhn… seesama tuttav maitse…. seesama oht, et natuke saab üle söödud ja pärast on veidi paha olla.
Järgmine kord kordub kõik see sama vääramatu jõuga.
Tegelikult on vahva, et mingid maitsed, lõhnad ja rituaalid on oma sügavad vaod teadvusesse kündnud ja neid on kerge käivitada. Ilma oleks kuidagi….tühi.
Kohupiimapontšikud on selline toit, mis nõukaajal oli üsna kindla peale iga perenaise menüüs. Pea kõikide vanade kokaraamatute vahelt võib leida käsikirjalisi kohupiimapontšikute retsetpe. Ühel heal aastal hakkasid kõik emad köögis äkki jahu ja munaga segatud kohupiima friteerima. Millegipärast oli omal ajal reegliks see, et mingid toidud sattusid enam-vähem ühel ajal kõikidesse paneelmaja korterite köökidesse. Ühel aastal valmistasid kõik pereemad šarlotte ja tarretasid rullbiskviiti želatiinise massi sees, järgmisel aastal tuli kirju koera vaimustus ja ühelgi sünnipäeval ei pääsenud selleta. Ja siis ühel aastal asetati õliga kastrulid tulele ning hakati ühise alateadvuse toel valmistama kohupiimapontšikuid. Kes trendist maha jäi, kribas kiiresti töö juures perfokaardile selle imelise retsepti ja tegi oma mahajäämuse tasa. Seetõttu on pea igaühe meie teadvuses reserveeritud õlis friteeritava kohupiima aroom, mis hetkega vanad mälestuseb elustab. Ja tegelikult, mis seal salata, maitsevad need armsad puhvis pallid ju imehästi ka praegu.
See minu retsept on pärit Tartust minu armsa tädi Aino juurest toodud retseptivihikust. Natuke muutsin seda retsepti ka ja kõik toimis suurepäraselt. Lapsed armsastavad kohupiimapontšikuid ka ilma ühise mäluta. Vähemalt meil jäi järele vaid veidi mahapudenenud tuhksuhkrut ja õlised näpujäljed söömiskoha läheduses.
See lihtne ja toimiv retsept on järgmine:
300 g teralist kohupiima
2 suuremat muna
suhkrut maitse järgi (mina panin 2 kuhjaga spl, kes armastab magusamat, paneb rohkem)
6-7 kuhjaga supilusikatäit jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soovi korral sidrunimahla või riivitud sidrunikoort
näpuotsaga soola
Neutraalse maitsega õli friteerimiseks
Vahusta munad suhkruga tihedaks vahuks. Sega jahu soola ja küpsetuspulbriga. Lisa munavahule juurde kohupiim, sega ning lisa siis jahu. Tainas peab olema piisavalt paks (selline, et ei vaju kausis laiali). Vajadusel lisa jahu.
Kuumuta kastrulis õli. Õli peab olema nii kuum, et sinna sisse asetatud tainas hakkab kohe mullitades küpsema. Liiga kuum ei tohiks õli ka olla, siis on oht, et pontšikud jäävad seest tooreks. Mina hoidsin õli pliidil 9/7 jaotusel ja siis küpses pontšik täpselt paraja aja – ei vettinud õlist läbi ja ei kõrvetanud liiga kiirelt väljast ära. Vormi kahe teelusika abil võimalikult ühtlased ja tilkadeta pallid ning küpseta kuuma õli sees mõlemalt poolt.
Valmis pontšikud tõsta vahukulbiga õlist välja, aseta majapidamispaberile nõrguma.
Serveerimisel puista peale ohtralt tuhksuhkrut.
Ehh, Odessa….
Vasta