Kaunist alanud aastat kõigile ja palju elamusi nii gastronoomia kui ka muus valdkonnas!
Uuel aastal saan alustada vahvate uudistega.
Esmalt muidugi natuke kurb uudis ka – alates jaanuarist ei tee ma enam Mari ajakirja toiduosa. Samas võttis minu töö üle Andra Kalda, kelle käe alt hakkab kindlasti tulema palju-palju põnevaid retsepte koos kaunite toidufotodega. Jõudu ja inspiratsiooni Andrale! Kaalusin kaua seda otsust ja kindlasti ei tulnud see kerge südamega, aga töömaht hakkas lihtsalt üle pea kasvama ja kui olin kuude kaupa töötanud ilma nädalavahetusteta ehk võimaluseta oma lastele ja perele pühenduda, tegin otsuse ära.
Samas avanes võimalus teha kaastööd tsipake väiksemas mahus ajakirjale Oma Maitse ja see oli taaskord pakkumine, millele ei suutnud ei öelda. Seda enam, et esimese ehk jaanuari 2014 ajakirjanumbri teemad olid sedavõrd põnevad. Aasta esimene number keskendub Aasia toitudele ja minu ülesandeks jäi kirjeldada erinevate Aasia köökide eripärasid. Seekord jäid luubi alla India, Indoneesia, Vietnami ja Hiina köök ning võttes sarnased lähteained – kana ja riis – sain näidatud, kuivõrd eriliste toitudeni need kaks pealtnäha lihtsat algainet viia võivad. Vietnami kööki iseloomustavast kanasupist ehk Phở Gà´st sai ka jaanuarinumbri esikaanestaar.
Aasia köökidest väikese ülevaate kokkupanemine oli tõeliselt mõnus töö. Viimasel ajal tajun järjest rohkem, et sealt maailmajaost tulenev maitsete tasakaal, toorainete värskus ja valmistusviiside lihtsus ja loogika imbuvad ka minu igapäevasesse toidutegemisse.Vietnami köök on jätkuvalt üks minu lemmikuid Aasia köökide seas oma kerguse, värskuse ja lihtsusega. Kes soovib põhjalikumalt teemast lugeda, võib haarata värske ajakirjanumbri järele. Samas numbris on palju põnevaid teemasid, kokkuvõtet nendest saab lugeda Oma Maitse ajakirja FB lehelt.
Minu sulest ja fotosilmast on samasse numbrisse veel väike nostalgiarubriik rassiolnikutest ning lindude toidulaualt laenud ehk siis seemnete ja pähklitega maiused griljaažid või kozinakid (kuidas neid valmistada ja mil moel kasutada).
Aga tagasi esikaanestaari juurde.
ei aega- ega erilisi kokaoskusi nõudev protseduur. Maisteelamused võib aga garanteerida ja reeglina on see ka laste lemmik. Vähemalt meie koduste katsetuste tulemusena meeldib lastele väga selge ja maitsev puljong, kuhu lisatud riisinuudleid ning kuhu igaüks vastavalt oma soovile saab lisandeid lisada.
kanaosasid või terve kana
tšillit, idusid jm, mida saab vastavalt igaühe maitsele supile lisada
sibula lõikepind, küüslauk ja ingver kuni kergelt mustja pinna tekkimiseni. See
annab supile meeldiva suitsuse maitse. Pese kana külma vee all ja kuivata
korralikult. Aseta kana, sibul, ingver, küüslauk ja vürtsid ning
koriandrivarred potti, kata veega, nii, et kana oleks kaetud ja lase keema
tõusta. Lisa kalakaste ja suhkur. Kui puljong on keema hakanud, alanda kuumust
ning lase hästi vaiksel tulel keeda ca
40 minutit. Tõsta kana puljongist välja ning lase jahtuda ja eemalda siis liha
kontidelt. Tõsta kondid uuest potti tagasi ning lase vaiksel tulel keeda ca 1
tund veel. Tükelda kanaliha.
kurna siis. Haki kõik lisandid peeneks. Valmis puljong kurna läbi sõela.
Maitsesta lõplikult. Lase uuest keema tõusta, tõsta potti riisinuudlid ja jaota
siis puljong koos nuudlitega kausside vahel laiali. Lisa kanaliha tükid ning
meelepärased lisandid ning söö kohe.
Paleoretsepti puhul asenda suhkur meega ning riisinuudlid jäta lisamata.
Vasta