Pajaroog veiseneerust köögiviljadega

Esileht / Määramata / Pajaroog veiseneerust köögiviljadega

Veiseneerud ei ole kindlasti meie pere söögilaual liiga sagedane külaline. Käsi südamel – mul ei ole mingit eelarvamust neeruroogade osas. Kui kusagil pakutakse neeruhautist või – pirukat, sirutan käe esimeste seas. Vähemtuntud toorained tekitavad alati elutervet sportlikku huvi. Samas ei satu ma liiga sageli, et mitte öelda mitte kunagi, ise neeru ostma. Võib-olla peituvad põhjused lapsepõlves, kus muidu eesrindliku rupside sõbrana (eelistasin iga kell keedetud veisesüdant keeduvorstile) ei saanud liiga suureks sõbraks neeruga. Põhjus võis olla lihtne. Meie kodus seda lihtsalt ei valmistatud. Samas oli meil oli naabrite vanaema pärit Lõuna-Eestist ja kui seal peres sülti keedeti, siis pandi sinna alati ka neerusid. Minu Pärnumaalt pärit ema mainis selle kohta lühidalt ja kokkuvõtvalt, et neerud ju haisevad. Ja rohkem ei olnudki vaja. Naabrite toodud sülti sõime samas kahe suupoolega. Taaskord lollid eelarvamused, mis eluterve uudishimu proovimata toorainete osas on kergelt varjutanud. Aga vead on selleks, et neid parandada.

Kui Liivimaa Lihaveise lahkel pakkumisel minuni muude veisetükkide hulgas ka veiseneerud jõudsid, siis oli käes just see igiammune eelarvamus ajaloo prügikasti heita. Kaup koju toodud, vaatasin tõtt ühe läikiva ja priske veiseneeruga. Mis seal ikka, käised üles, põll ette ja neerud patta!
Natuke eeltööd teinuna otsustasin teha veiseneerust tomatise hautise. Sellise mõnusa pajaroa, mis jahedamatesse õhtutesse imehästi sobib. Ja ei haisenud need neerud midagi! Soovitav on neerusid enne kasutamist piimas leotada, see aitab ka liiga tugevaid aroome ja maitseid neutraliseerida.  Kui pikk hautamine lõpule sai, siis oli tulemuseks maitsev pada ning kui ei oleks teadnud, et pajas on neerud, oleksin maitse järgi pakkunud maksa.
1 veiseneer (ca 500 g), kelmetest ja liigsest rasvast puhastatud, tükeldatud
Piima neerude leotamiseks
2 sibulat, hakituna
3 porgandit, tükeldatuna
8-10 väikest noort kartulit, tükeldatuna
400 g purk purustatud tomatit
10 tera musta pipart
Paar oksa tüümiani
1 loorberileht
Sidrunimahla
5 dl veisepuljongit
Veidi suhkrut
Õli
Soola ja pipart
Värskeid hakitud ürte
Puhasta veiseneerud kelmetest ja rasvast. Tükelda ning aseta piima sisse. Tõsta külmkappi ja jäta sinna üle öö seisma. Kurna neerud piimast välja ja patsuta majapidamispaberiga kuivemaks. Kuumuta pannil veidi õli ning prae keskmisel kuumusel sibulat. Lisa neerutükid ning pruunista neid koos sibulaga. Kalla kuum veisepuljong peale, lisa pipraterad, tüümianioksad, purustatud tomatid ning loorberileht. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust ning hauta vaiksel kuumusel kaane all umbes 3 tundi. Lisa porgandid ja kartulid ning hauta veel umbes 45 minutit. Maitsesta soola, pipra ja vähese suhkruga. Lisa veel veidi sidrunimahla. Puista peale värskeid ürte ning serveeri kohe.

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.