Punased sõstrad on valmis saanud ja põõsad punetavad. Ühtaegu kutsuvalt ja üsna peatselt ka veidi etteheitvalt, sest usin perenaine haarab nüüd ämbri kaenlasse ja asub marju korjama. Tuleb tekitada piisav ajaauk oma plaanidesse ja valminud marjad ilusti kokku korjata.
Punase sõstra põõsas on igas korralikus koduaias kohustuslik. Roosakas punasesõstramorss on aidanud nii mitmelgi põlvkonnal janu kustutada ja pika laua pidudel külalistel hüvaks rüüpeks olla. Suvel punase sõstra valmides võib samas kuulda hädaldamist, mille põhisisu puudutab sõstarde korjamist, sissetegemist ja seda, et kes seda mahla tänapäeval ikka tahab. Ja põõsaid, mis nukralt talvele korjamata marjadega täisvarustuses vastu peavad minema, kohtab vahel liigagi palju. Punane sõstar on samas meie teadvusesse ja kultuuriruumi end väikese punase täpina sisse seadnud, nii et ilma ei oska ja ei saa enam.
Punane sõstar ei ole meie aedades liiga kauge külaline, tema looduslik leviala jääb Lääne-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse. Looduses kasvab punane sõstar peamiselt mägedes jõgede ja ojade kallastel. Hea hoolduse korral on punase sõstra põõsas igati väärika eaga taim ning tema iga võib ulatuda kuni 25 aastani.
Punane sõstar on tuntud eelkõige mahlamarjana, kuid temast võib valmistada ka moosi, tarretist, veini, siirupit ja kompotti. Tihti põlatakse punaseid sõstraid suurte ja rohkearvuliste seemnete pärast – selle vastu aitab hästi läbi marli või sõela kurnamine. Samas on punane sõstar üks erksama happega marju, mis sobib hästi erinevatele roogadele särtsaka magushapu maitsenüansi lisamiseks. Punast sõstart on rahvameditsiinis kasutatud ka mitmete hädade raviks ja ennetuseks. Nii võib sõstrast abi saada palaviku alandamisel, südame-veresoonkonna haigusnähtude leevendamisel, reumaatiliste haiguste ja paljude muude hädade puhul. Punasest sõstras on märkimisväärses koguses c-vitamiini, kaaliumit, naatriumi, fosfori, magneesiumi ja ka rauda. Sõstras sisalduva k-vitamiini tõttu on temast abi nii luude ja südame-veresoonkonna tervise toetamisel ning sõstrasõprade rakkude ainevahetus püsib ka heas korras. Kõik need, kes aga oma figuuri eest hoolt kannatavad, võiksid teada, et punases sõstras on märkimisväärne kogus kiudaineid (8,2 g 100 g kohta), mis aitavad meie seedeelundkonda töökorras hoida.
Mahlase ja hapuka vahekihiga punase sõstra kook on tõeline südametemurdja. Õhuline besee koos erkpunase hapuka marjakihiga mahedal kaerapõhjal – see kooslus mängib nii maitse- kui ka ilumeeltel, pakkudes naudingut nii silmale kui kõhule. Kaerajahu asemel võid kasutada ka tavalist- või täistera nisujahu või ka siis näiteks speltajahu. Ei pea vist lisama, et täisterajahudega jääb kook tunduvalt tervislikum.
10-12-le
Valmistamisaeg: 1 tund 30 minutit
Põhi:
3 dl täistera kaerajahu
100 g võid
1 dl pruuni suhkrut
Näpuotsaga soola
Vajadusel veidi vett
Täidis:
300-400 g punaseid sõstraid
1,5 dl suhkrut
1-2 sl tärklist
Veidi vett
Beseekate:
4 munavalget
Näpuotsaga soola
1 dl suhkrut
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis kaerajahu, suhkur, või ja sool ühtlaseks. Kui segu jääb liiga kuiv, lisa veidi külma vett ja töötle, kuni moodustub ühtlane tainapallike. Suru tainas ca 24-26 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale ja küpseta 180-200 kraadi juures kümmekond minutit, kuni taina pind on kuiv, kuid mitte pruunistunud.
Valmista täidis. Tõsta potti puhastatud punased sõstrad ja suhkur. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel mõned minutid. Võid lusikaseljaga marju veidi katki suruda. Sega tärklis väikese kogusega veega ja kalla siis punastele sõstardele juurde. Sega kuumutades seni, kuni mass pakseneb paksu kisselli paksuseks. Tõsta pliidilt, jahuta veidi ja laota siis eelküpsetatud koogipõhjale. Beseekihi jaoks vahusta munavalged ja kui need hakkavad vahustuma, lisa pidevalt edasi mikserdades suhkur. Töötle vaht läikivaks ja tugevaks. Tõsta munavalgevaht punase sõstra kihi peale, laota ühtlaselt laiali ja küpseta 150 kraadi juures mõnikümmend (20-30) minutit, kuni besee pind on kergelt pruunistunud. Keera ajust kuumus ära ja jäta kook lahtise ahjuuksega veel mõneks ajaks ahju. Lõigates kasuta vette kastetud nuga, mis ei lõhu beseed ära.
Retsept ja tekst ilmus 2016. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.
Vasta