See siin on nüüd üks pisut teistlaadi postitus. Asi lihtsalt selles, et juba mõnda aega teen kaastööd “Kaitse Kodu” ajakirjale. Väljaandele, mida loevad kõik need, kes otseselt või kaudselt meie kodumaad teenivad. Muuhulgas võin muidugi rinna kummi ajada, kuna meie pere keskmine poeg on hetkel samade kohustustega hõivatud ning pere vanim poeg kohustusliku teenistuse juba üle-eelmisel aastal läbi teinud.
Olgu olukord ükskõik kui ärev ja õppused ükskõik kui pikad, süüa tahavad kodumaad teenistuses olevad mehed ja naised ikkagi, seega ei puudu ajakirjast ka retseptinurk. Ja sinna väljaandesse just väga peenete pipstükkide valmistamisest ei ole mõtet kirjutada. Nii on ka minu kööki sugenenud aeg-ajalt konservid ja kuivtoidud ning eesmärgiks hästi lihtsate toitude valmistamine, mida saaks vajadusel ka metsas lõkkel valmistada. Kogemusena hästi lahe ja annab toidule lähenemisel hoopis teistmoodi vaatenurga. Eriti äge väljakutse oli see, kui mulle toodi mõned NATO-toidupakid ja pidin nendest inspireeruma. Mõttepaus oli küll parajalt pikk, aga suutsin küll karamellkomme sulatada, et nendest karamellkaste teha või siis väikest pidulikku ampsu konserveeritud leivast, pardimaksapasteedist ja karamellisest sibulast valmistada (see viimane oli minu lisand). Kusjuures pardimaksapasteet on just sealtsamast NATO pakist leitud, nii et poisid söövad kaitseväes väga hästi ja mitmekesiselt.
Nii ongi eksootiliste ja hetkel massiivselt päevakorras olevate pidulike jõulutoitude vahele sugenenud aeg-ajalt ka ülimalt lihtsaid ja käepärastest vahenditest valmivaid toite. Näiteks juustuga küpsetatud Krakovi vorsti rõngas, millele seltsi sätitud peekonisse keeratud porgandid. Vahemärkusena võin öelda, et need toidud kadusid laualt ehk isegi kiiremini, kui mõned peened ja põnevad road, mida mu liigsest maitseküllusest vaevatud perel päris sageli taluda tuleb. Tulemuseks on muidugi see, et mida lihtsam kooslus ja argisem toit, seda rõõmsamad on sööjad laua ääres. Eks igas peres oma eripära 😉
sinepi ja juustuga
uuemal ajal. Eriti aga siis, kui sellele veidi maitselisa anda hea kange sinepi
ja juustuga. Siis vorstirõngas ahju, kuni juust sulanud ja kuldne ning
tahedamat suutäit annab soovida. Vorstile seltsiliseks sobib hästi hea karge
hapukurk.
lihasisaldusega vorsti)
Määri sisselõigetesse sinepit ja säti sinna väike juustutükk. Tõsta vorst
ahjuplaadile ja küpseta 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni juust on
sulanud ja kergelt kuldne. Serveerides puista peale värsket hakitud peterselli
ja paku juurde hapukurki. Välitingimustes võid vorsti samamoodi fooliumis ja
lõkke kohal oleval restil valmistada.
Köögiviljalisandiks vorstirõngale võib serveerida peekonisse mähitud porgandeid. Hea lihtne valmistada ja kaovad laualt ka kiirelt. Kõik köögiviljapõlgurid söövad ka kahe suupoolega ja küsivad lisagi. Samal moel võid peekonisse keerata kaalika-, naeri-, maguskartuli- või pastinaagi kange.
meeglasuuriga
selliseid porgandeid võiks kasvõi iga päev süüa. Selle idee eest olen tänulik Peekoniraamatule, kuhu see retsept sai tänu Britt Pajule. Mõnus niisama suupisteks, aga
ka toakama roa kõrvale. Hämmastaval kombel toimib lihtne kolmainsus – porgand,
peekon ja mesi – nii veatult, et pahatihti ei taha sööjad uskuda, et see roog
mingit salanippi ei sisaldagi.
Jämedamad porgandid lõika pooleks või neljaks, saledad porgandid jäta terveks.
Mässi iga porgandi ümber peekon. Maitsesta porgandid soola ja pipraga ning
tõsta siis eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures grillrestil (et küpsedes
eralduv rasv saaks eralduda) ca 25 minutit. Määri porgandeid meega ja tõsta
veel ahju 5-10-ks minutiks. Jälgi, et peale mee lisamist porgandid kõrbema ei
läheks, sest mesi hakkab kiirelt karamellistuma.
Postitus sündis koostöös “Kaitse Kodu” ajakirjaga.
Vasta